fbpx

13 näpunäidet, et vähendada laste suvelaagri eelset ärevust ning suurendada positiivse kogemuse tekkimist

Suvelaagrite pildid näitavad päikesepruune lapsi, kes teevad sporti, ujuvad ja on tedretähtedega. Piltidel pole aga märke ärevusest, loomulikust reaktsioonist uuele seiklusele ja nädalatepikkusele lahusolekule. Kõik lapsed kogevad suvelaagrisse mineku eel nii elevust kui ka närvilisust. Enamikul trumpab elevus närvilisuse üle, kuid mõnel lapsel tekib tugev ärevus, mis võib takistada lapsel saada positiivseid kogemusi.

Suvelaagrites on lastel võimalus omandada mitmeid oskusi, mis on edaspidiseks edu saavutamiseks kasulikud. Laagrikogemused – viibimine eakaaslaste hulgas kodust eemal – aitavad lastel arendada sotsiaalseid oskusi, olla vanematest lahus positiivsel moel ja kasvatada iseseisvust. Laagritegevused võivad neil aidata luua enesekindlust osavuse näitamise kaudu. Lapsed on sageli valmis viibima ööbimistega laagris vanuses 10 kuni 12, ehkki valmidus oleneb vanusest, kogemustest ja temperamendist.

 

Nõuanded ärevuse kontrolli all hoidmiseks

Peamine, mis aitab teie lapsel laagrieelsest närvilisusest üle saada, on arvestada tema tunnetega ja anda talle nõuandeid ärevuse kontrolli all hoidmiseks.

1) Laske lapsel jõuda kogemuste ülevõtmise tundeni. Kaasake ta suvelaagri valimisse, tutvustage talle laagri keskkonda ja arutlege laagritegevuste üle, et tal saaksid kujuneda ootused.

2) Aidake lapsel laagrist elevusse sattuda: võtke ta kaasa ostma laagrisse vajaminevaid asju ja juhtige tähelepanu laagri lõbusatele asjadele, mis teda ees ootavad.

3) Vältige keskendumist sellele, mis tekitab lastes ärevust. Ärge esitage suunavaid küsimusi, nagu: “Kas oled ratsutamise pärast närvis?”, vaid hoopis avatud küsimusi, nagu: “Mida sa hobustest arvad?”

4) Ärge pisendage tema muresid ega pakkuge õõnsaid julgustusi. Väljaütlemised nagu “Pole vaja millegi pärast muretseda!” või “Kõik ju armastavad laagrit!” võivad last heidutada. Näidake hoopis oma empaatiavõimet ja tunnistage tema muresid.

5) Keskenduge konkreetsetele üksikasjadele vestlustes, mis toimuvad suvelaagri eel ja ajal. Vältige abstraktseid küsimusi, näiteks kuidas on kodust eemal olla, vaid küsige telkmajade üksikasjade, roogade või lõkketraditsioonide kohta.

6) Mõelge oma kujundavatele kogemustele kodust eemal ja jagage nende positiivseid külgi oma lapsega. Näidake, et olete valmis rääkima uutest, teda ees ootavatest asjadest, olgu see siis uue toidu söömine, magamine naril, telkmaja kaaslastega läbisaamine või kooseksisteerimine putukatega.

7) Korraldage “peaproove”. Lühiajaline ööbimine / öö veetmine vanaema juures muudab lapsele kodust eemaloleku lihtsamaks.

8) Ärge viivitage lahkuminekul. Hüvasti jätke lühidalt, sest viivitused tekitavad lihtsalt segaseid tundeid.

9) Muutke suhtlemine lihtsaks ja kättesaadavaks: visandage telefonikõnede või e-kirjade ajakava, kui need on osa laagri igapäevaelust, ja veenduge, et teie laps mõistaks, kui lihtne see kõik on.

10) Määrake iga vestluse eesmärgid, et laps keskenduks pigem sellele, kuidas ta kohaneb, mitte sellele, kui palju ta koju tahab tulla.

11) Püüdke mitte väljendada enda ärevust ; teie laps suudab teie tundeid tabada isegi siis, kui te neid ei sõnasta. Te ju soovite jagada oma usaldust lapse vastu ja suviseid kogemusi.

12) Aidake oma lapsel sõnastada realistlikud ja eesmärgipärased plaanid sõprade leidmiseks või ideaalse vahukommi röstimiseks või ujumiskatse sooritamiseks. Nende plaanide elluviimise elamus võib panna last end edukana tundma ja viia ta mõtted ärevuselt eemale.

13) Kui teie lapsel on vaimseid või õppimisprobleeme, ärge hoidke neid saladuses. Veenduge, et personal ja kasvatajad teaksid kõike vajalikku teie lapse eripäradest. Kas ta märgab voodit? Kas on ärevil vee pärast? Ja andke oma lapsele teada, et kasvatajad on tema toetamiseks, olgu tal siis lihtne küsimus või mõni suurem probleem.

 

Kas olete valmis oma last laagrisse saatma?

Vanemad, kes on ärevil laste suvelaagrisse saatmise pärast, pidage meeles, et hea laager tähendab palju rohkemat kui kunsti ja käsitööd; see hõlmab spetsialistide ja kasvatajate meeskonda, kes on pühendunud teie lapse sotsiaalse õppimise edendamisele.

Suvelaager on kordumatu olukord, kus laps suhtleb suure eakaaslaste kogukonnaga ja õpib, kuidas sotsiaalselt lävida koolist vähem struktureeritud keskkonnas. See on aeg, kui ta saab ise aktiivselt otsuseid langetada ja iseseisvuse tunnet arendada. Ehkki võite olla mures ja soovite sekkuda, annab teie toetus lapsele ruumi kogemused ise üle võtta.

Millal peaksite muret tundma, et lapse laagrieelne ärevus on kuidagi probleemne? Võiksite olla mures, kui ta näitab hirmu füüsilisi sümptomeid: külmad või kleepuvad käed, kõhuhädad, nõrkus, peavalu või iiveldus. Pisaraterohkus ja peitupugemine on ka märgid sellest, et miski pole nii nagu tavaliselt. Lapsel võivad olla õudusunenäod lahusoleku kohta või ta võib küsida küsimusi nagu “Mis siis saab, kui juhtub midagi minuga või sinuga, kui ma ära olen?”. Kui lapse reaktsioon on nii äge, et see häirib normaalset tegutsemist, tuleks nõu küsida ja nendel teemadel arutleda spetsialistiga.

 

Allikas: Child Mind Institute, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash/Janko Ferlic ja Artem Knoaz

Lapse kõne areng esimesel viiel eluaastal

Laps hakkab suhtlema juba ammu enne seda, kui ta ütleb oma esimese sõna, kuid kõik lapsed ei arene ühtemoodi ning ühesuguses tempos. Käesolevast artiklist saad rohkem teada sellest, mida laps peaks olema omandanud esimesel viiel eluaastal ning kuidas on võimalik lapse kõne arengut toetada.

Laps peaks olema omandatud loetletud oskused iga kirjeldatud vanuseperioodi lõpuks. Ühe oskuse puudumine kindlas vanusevahemikus ei tähenda, et tal oleks koheselt probleem. Spetsialisti poole peaksite abi saamiseks pöörduma siis, kui Teie lapsel puudub enamik loetletud oskustest.

Leia oma lapse vanus ning vaata, mida peaks laps selles vanuses omandama ning kuidas Sina saad teda toetada.

Sünnist kuni esimese eluaastani

Esimesest kuni teise eluaastani

Teisest kuni kolmanda eluaastani

Kolmandast kuni neljanda eluaastani

Neljandast kuni viienda eluaastani

 

 

Esimesel kolmel eluaastal luuakse alus kogu kõne arengule. Kõne-, keele- või kuulmisprobleemid võivad põhjustada pikaajalisi ja püsivaid probleeme edasises lapse elus. Vajadusel leidke abi varakult!

 

Allikas: American Speech-language-hearing association; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse logopeed Carina Aria ja eripedagoog Kati-Helmeste Riet; kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pilt: unsplash/Marisa Howenstine

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Meie e-poes saad registreeruda tulevatele koolitustele ning soetada populaarsete koolituste salvestisi, et kuulata neid endale sobival ajal!

Kuidas kiire elutempo juures perega kvaliteetaega veeta?

Lapsega kvaliteetaja veetmine tähendab igapäevaseid koostegemisi. Sinu lapse arenguks ja tulevikusuhete loomiseks on hädavajalikud lihtsad ja sisukad vestlused, näiteks perega koos õhtusöögilauas või unejuttude lugemise ajal.

Lapsevanemana valmistad Sa oma last ette hariduse omandamiseks ja edasise karjääri valikuks. Samuti aitad Sina tal luua mustreid, mis tekivad täiskasvanueas sõprus- ja romantilistes suhetes. Isegi kui Sa tunned, et Sul ei ole piisavalt aega erinevate kohustuste jaotamiseks kodus ja/või töökohal, võid Sa üllatuda, kui palju võimalusi on lisada oma ellu kvaliteetaega lapsega. Alusta nendest praktilistest ideedest.

Lapsega kvaliteetaega veetes pea meeles:

  1. Ole autentne. Kas Sa tunned ennast süüdi, kui näed Facebooki postitusi lapsevanematelt, kes viivad oma lapsi eksootilistele puhkustele või võimaldavad lastele kulukaid hobisid? Võrdlemise asemel on konstruktiivsem keskenduda tegevustele, mis sobivad Sinu pere eelarve ja elustiiliga. Lapsed naudivad ja hindavad koos perega tehtavaid tegevusi, mis on lihtsad ning ei ole üle pingutatud.
  2. Pööra tähelepanu. Anna oma lapsele teada, kui palju Sa temast hoolid. Kuula tähelepanelikult, mida tal öelda on. Kui te veedate koos aega, proovi olla täielikult kohal, selle asemel, et vaadata oma telefoni või mõelda, mida Sinul järgmiseks vaja teha on. Sinu laps kasvab väga kiiresti!
  3. Tunnusta last. Kiida oma last ning anna talle positiivset tagasisidet. Tunnusta teda, kui ta saab hea hinde tema jaoks raskes õppeaines. Täna oma last selle eest, et ta oli kannalik oma noorema õe või vennaga mängides või kattis laua ilma küsimata.
  4. Avasta, mille vastu Sinu laps huvi tunneb. Uuri, mida Sinu lapsele meeldib teha, et ka Sina saaksid selles osaleda. Teile mõlemale võib meeldida mängida videomänge või kuulata klassikalist rokki. Ole avatud proovima koos lapsega midagi uut, mis võib teile meeldida.
  5. Vajadusel tee uuendusi. Sinu lapse vajadused muutuvad aja jooksul. Kui nad kasvavad väikelapsest teismeliseks, soovivad nad saavutada suuremat iseseisvust, kuid tõenäoliselt võtavad nad vastu kutse koos autosõitu harjutada või koos telekast lemmikspordiala vaadata.
  6. Jää kättesaadavaks. Kvaliteetaeg võib olla igal pool ja igal ajal. Pead leidma võimalusi, kuidas muuta ennast lapsele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks.

Kvaliteetaja veetmise näited:

  1. Sööge koos perega ühise laua taga. Einestage perega koos nii tihti kui võimalik. Kui teil on raske argipäeva õhtuti koos einestada, proovige süüa koos hommikusööki või einestada koos nädalavahetustel.
  2. Jaga kodutöid. Palu lastel endaga liituda, kui teed süüa või koristad garaaži. Tegevuse ajal on teil võimalik omavahel vestelda, läbi mille õpivad lapsed väärtuslikke elutarkusi.
  3. Planeeri individuaalaega. Korralda nii, et Sa veedaksid oma lapsega aega üks-ühele. Sa saad lapse kohta rohkem teada ja avastad, et naudid neid sisukaid vestlusi, millest Sa muidu võid ilma jääda.
  4. Reisige koos. Olgu see siis perepuhkus või sõitmine jalgpallitreeningule, mõlemal juhul on teel sihtkohta võimalik vestelda. Rääkige omavahel ning laske vestlusel loomulikult kulgeda.
  5. Tehke perega koos vabatahtlikku tööd. Teiste aitamine võib Sind oma lapsele lähemale viia. Selgita välja, mis teile mõlemale hingelähedane on ning uurige internetist, millised on teie võimalused (näiteks loomade varjupaiga külastamine, „Teeme ära“ talgud jne).
  6. Tehke pilte. Näost näkku suhtlemine on kõige olulisem, kuid üksteisele naljakate või liikuvate piltide saatmine aitab teil sidet hoida. Tehke seda päeva jooksul, andes üksteisele teada, millega päeva jooksul kokku puutute. Tehke koos album, mida saate hiljem koos vaadata.
  7. Olge iga päev ühenduses. Isegi kui Sa töötad väljaspool kodu ja näed oma last vaid paar tundi päevas, tasub kvaliteetaeg ära seni, kuni Sa oled järjekindel. Võiksid leida iga päev aega vestelda lapsega 15 minutit järjest.

Kasuta kvaliteetaega, et luua lapsega positiivne suhe, mis annab aluse tema tulevikule, saamaks õnnelikuks ja tegusaks täiskasvanuks. Naudi koosveedetud hetki ja loo mälestusi, mida te mõlemad hindate.

Allikas: Monika Foley, Child Development Institute; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pilt Unsplash / Mathilde Langevin

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Meie e-poes saad registreeruda tulevatele koolitustele ning soetada populaarsete koolituste salvestisi, et kuulata neid endale sobival ajal!

Kuidas õpetada lapsele koduses keskkonnas sotsiaalseid oskusi?

Kui mõnel lapsel oli enne koroonaviiruse levikut eakaaslastega suhtlemisel raskusi, siis on neil praegu võib-olla hoopis lihtsam suhelda sõpradega distantsilt, teistele aga on kaugelt kontakti loomine keerulisem. Sõltumata sellest, kas laps on sotsiaalne või mitte, võid Sa tunda muret lapse sotsiaalses suhtluses tekkivate tagasilöökide pärast. Kui olete sunnitud kodus püsima, kuidas siis ikkagi aidata lapsel säilitada ja arendada eakaaslastega suhtlemiseks – olgu see kontaktselt või virtuaalselt – vajalikke sotsiaalseid oskusi?

Lastele sotsiaalsete oskuste õpetamine võib lapsevanematele keeruliseks osutuda seepärast, et neid oskusi õpivad inimesed üldjuhul iseseisvalt. Kliinilise psühholoogi Stephanie Lee (Child Mind Institute) sõnul me tavaliselt isegi ei tea, kuidas neid õppisime. Erivajadustega laste vanemad peavad tihti meeles pidama, et isegi kui midagi tundub ilmne, ei pruugi see olla nii lihtne nende laste jaoks. Näiteks märgib S. Lee: „Ma ei usu, et keegi oleks mulle kunagi öelnud, et kui inimene, kellega ma vestlen, hakkab ukse poole kõndima või kella vaatama, tähendab see, et ta annab märku, et on aeg lõpetada. See on lihtsalt asi, millest ma aru sain.“

Hea uudis on see, et on olemas erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad koduses keskkonnas oma lapsel arendada olulisi oskusi, isegi kui tema kontakt eakaaslastega toimub vaid virtuaalselt.

Kasuta modelleerimist, et keskenduda sotsiaalsetele oskustele

Proovi teadlikult modelleerida mõnda olulist sotsiaalset oskust, mis muidu tekivad koostöö tegemisel loomulikult.

  • Järjekorra ootamine, kordamööda rääkimine. Kannatlikult oma järjekorra ootamine, et saaks kõneleda, on paljude laste jaoks tavapärase suhtlemise ajal keeruline ning videovestluse ajal veelgi keerulisem. Võiksite kodus harjutada kordamööda rääkimist. Väiksemate lastega võid teha kordamööda otsuseid, kes valib, mida ehitate, kuidas mängite nukkudega. Vanemate lastega võite kordamööda otsustada, kes valib lauamängu, mida mängida või millistel teemadel hakkate vestlema.
  • Asjade nägemine teise inimese vaatenurgast. Räägi lapsele, kuidas Sa päeva jooksul erinevaid otsuseid langetasid ning mis motiveeris Sind valikuid tegema, et laps saaks harjutada Sinu vaatenurgast asjade nägemist. Võimaluse korral selgita lapsele, kuidas Sina proovisid mõista kellegi teise vaatenurka, pannes ennast tema asemele. Näiteks selle asemel, et öelda: „Mul oli täna hea päev“, selgita, kuidas märkasid, et kolleeg tundis ennast halvasti. Ütle lapsele, et proovisid vaadata töötaja vaatenurgast ning mõtlesid, kui raske tal võib olla töötada kodus koos kolme lapsega. Räägi, et Sa vestlesid töötajaga ning otsustasid, et muudad tema töötunde.
  • Paindlik olemine. On soovitatav oma valikud ja tegevused lapsega läbi rääkida, et aidata tal mõista, kuidas oma tundeid kontrollida ning paindlik olla. Näiteks võite öelda: „Olen täna olnud väga vihane ja stressis ning arvan, et need uudised viisid mind rohkem endast välja. Ma ei kavatse rohkem uudiseid lugeda ega vaadata. Selle asemel mängin või loen head raamatut, et oma tähelepanu hajutada.“

Proovige ühendada filmiõhtud sotsiaalsete oskuste arendamisega

Väikeste laste või teismeliste jaoks, kellel on raske mõista ühiskondlikke norme, kasutage sotsiaalsete situatsioonide mõistmise parandamiseks multikate või filmide vaatamist. Laps võib vajada Sinult seletusi, et mõista kellegi käitumist või tegusid. Sõpradega samade multikate või filmide vaatamine aitab neil paremini eakaaslastega kontakti luua.

Vaadake komöödiat. Oskus mõista sõnastamata sotsiaalseid reegleid ning seda, miks asjad on naljakad, aitab lastel oma eakaaslastega paremini suhelda. Lastel, kellel on vähesed sotsiaalsed oskused, on raske mõista sarkasmi ning sotsiaalset ebamugavust. Nad ei pruugi mõista multika või filmi sisu, kuna ei tea piisavalt tegelaskujudest, või on raske mõista, milline on õige käitumisviis konkreetses situatsioonis. Sinu ülesanne on lapsele selgitada, mis on antud situatsioonis oluline ning miks see on naljakas.

Mõtestage stseen. Enne uue multika või filmi vaatamist rääkige lapsele tegelastest ning nende ümbrusest ja olukorrast. Mida laps nendest tegelastest teab? Kuidas ta seda teab? Mida ta arvab, et hakkab juhtuma? Läbi vestluse saad Sa aidata lapsel luua seoseid, mis on talle vajalikud, et mõista tegevust.

Hoidke telekapult käepärast. Tihtipeale on kasulik multika või filmi peatamine ning nähtu koos analüüsimine. Vajadusel kerige tagasi, et aidata lapsel toimunut paremini mõista. Võib ka kindlas kohas pausile panna, et näidata lapsele, mida märkate kellegi kehakeele või näoilme kohta.

Julgusta ühenduse võtmist 

Kuigi Sinu laps ei näe oma eakaaslasi, võid julgustada teda videovestluse, tekstsõnumi või läbi interneti mängitavate mängude kaudu sõprade ja pereliikmetega ühendust võtma. See on soovitatav eriti siis, kui Sinu laps kogeb sotsiaalset ärevust, kuna regulaarne teistega kontakti loomise harjutamine võib teda selles valdkonnas toetada.

Pärast seda, kui laps on kellegagi internetis suhelnud, vestle temaga. Kuidas suhtlus sujus? Mis talle meeldis? Mis oli lapse jaoks pingutust nõudev? Mida võiks järgmisel korral teisiti teha? Ära muretse, kui Sinul ja Sinu perel ei ole praegu sellisteks harjutusteks palju aega või energiat – lapse jaoks võib isegi kiire vestlus olla hea ja õpetlik kogemus.

 

 

Allikas: Gia Miller, Child Mind Institute, tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Alexander Dummer

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Meie e-poes saad registreeruda tulevatele koolitustele ning soetada populaarsete koolituste salvestisi, et kuulata neid endale sobival ajal!

Kuidas mõjuvad lapsevanemate tülid lapse vaimsele tervisele?

Lahkarvamusi esineb igas paarisuhtes. Vestlemine omavahel rahulikult, ilma „sildistamata“, näitab lapsele, kuidas toime tulla erimeelsustega. Tõsisem konflikt lapsevanemate vahel võib mõjuda lapse vaimsele tervisele halvasti. Vanematevahelised füüsilised tülid ja solvangud ning erinevate karistusmeetodite kasutamine (näiteks vaikimine) on vaid mõned näited ebatervislikust suhtlemisest, mis pikas perspektiivis tekitavad tõenäoliselt lapsele emotsionaalset kahju.

Miks on lapsevanemate omavaheline tülitsemine probleem?

Uuringud on näidanud, et lapsevanemate omavaheline tülitsemine võib mõjutada negatiivselt juba kuue kuu vanust last. Mitte ainult väikesed lapsed ei ole mõjutatud pidevast tülitsemisest. Uuringute põhjal on kuni 19-aastased noored oma vanemate konfliktide suhtes tundlikud. See näitab, et igas vanuses lapsi (imikueast kuni varase täiskasvanueani) mõjutab see, kuidas nende vanemad otsustavad oma erimeelsustega toime tulla. Teadlased usuvad, et suured konfliktid peres mõjutavad lapse vaimset tervist. Siin on mõned viisid, kuidas tülitsemine lastele mõjub.

  • Vanemate omavaheline tülitsemine võib põhjustada lapses ebakindlust. Tülitsemine vähendab laste turvatunnet pere stabiilsuse suhtes. Lapsed võivad hakata muretsema lahutuse/lahkumineku pärast. Kuna tülid võivad olla ettearvamatud, võib see mõjuda lapsele raskelt.
  • Lapsevanemate omavaheline tülitsemine võib mõjutada vanema ja lapse omavahelist suhet. Suured konfliktid tekitavad stressi ka vanematele. Stressis lapsevanematel ei õnnestu oma lastele piisavalt tähelepanu pöörata ning neil võib olla keeruline näidata neile üles soojust ja kiindumust, kuna nad on teise vanema peale vihased.
  • Tülitsemine võib luua stressirohke keskkonna. Kui lapsed kuulevad tihti vanemate tülitsemist, tekitab see nendes stressi, millel on suur mõju lapse füüsilisele ja psühholoogilisele arengule.

Tülitsemise pikaajalised mõjud laste vaimsele tervisele

Vähenenud kognitiivne võimekus

2013. aastal avaldatud uuring näitas, et pidevas konfliktses keskkonnas elamisega kaasnev stress võib kahjustada lapse kognitiivseid võimeid. Nendel lastel oli raskem koondada tähelepanu ja reguleerida oma emotsioone. Ka nende võime kiiresti lahendada erinevaid probleeme ning näha seoseid uues informatsioonis oli vähenenud. On leitud seoseid konfliktses keskkonnas elamise ning halbade hinnete ja keskkoolist välja langemise vahel.

Probleemid suhetes

Elades konfliktses keskkonnas, suureneb võimalus, et ka lapsed ise hakkavad teisi inimesi kohtlema vaenulikult. Lapsed kasutavad õdede-vendade tülide lahendamisel samu taktikaid, millele nad on olnud koduses keskkonnas tunnistajateks. Lastel võib tulevikus olla keeruline hoida tervislikke suhteid ning usaldada inimesi väljaspool kodukeskkonda.

Käitumisprobleemid

Vanemate omavaheliste konfliktide esinemist on seostatud laste suurenenud agressiivsuse, kuritegevuse ja käitumisprobleemidega. Lisaks on lastel sagedamini sotsiaalseid probleeme ning raskusi kooliga kohanemisel.

Söömishäired ja füüsilised probleemid

Mitmed uuringud on näidanud seoseid söömishäirete, nagu anoreksia ja buliimia, ja lapsevanemate pideva tülitsemise vahel. Samuti võivad tekkida erinevad füüsilised probleemid nagu unehäired, kõhuvalud või peavalud.

Mõnuainete kasutamine

Teadlased on leidnud, et pidevas konfliktses keskkonnas elamine suurendab suitsetamise, joomise ja kanepi tarvitamise tõenäosust, võrreldes keskkonnaga, kus ei esine pidevaid konflikte vanemate vahel.

Negatiivsed tulevikuvaated

Lastel, kes kasvavad kodus, kus esineb tihti konflikte vanemate vahel, on tõenäoliselt negatiivne suhtumine peresuhetesse. Samuti võivad nad suhtuda endasse negatiivselt. Uurimused on näidanud, et lastel, kes puutuvad pidevalt kokku konfliktidega koduses keskkonnas, on madal enesehinnang.

Kui konfliktid muutuvad problemaatiliseks

Sõltumata lapse vanusest või sellest, kas teie tülidel on tagajärjed, pane tähele, kuidas te omavahel vaidlete. See, et lapsevanemate omavahelised tülid ei muutu füüsiliseks, ei tähenda, et need ei kahjustaks teie lapsi. Lapsevanemad kasutavad erinevaid suhtlemisviise, millele võiks tähelepanu pöörata.

Hävitavad taktikad, mida tülitsedes kasutatakse:

  • Halvasti ütlemine, sildistamine
  • Solvamine
  • Ähvardamine maha jätta (lahutus)
  • Igasugune füüsiline agressioon (sealhulgas asjade viskamine)
  • Vaidluse ajal minema kõndimine
  • Alistumine (teisele vanemale)

Kui Sa arvad, et keset vaidlust minema kõndimine ning teise vanema karistamine kolme päeva pikkuse vaikimisega ei ole suur asi, on see tegelikult suur murekoht teie laste jaoks. Lapsed näevad, kuidas te elukaaslasega omavaheliste erimeelsustega toime tulete. Nad õpivad teilt probleemilahendusoskusi, emotsioonide reguleerimist ning konfliktilahendusoskusi.

Samuti on oluline mõelda sõnumile, mida te saadate oma lastele armastavas suhtes olemise kohta. Kui Sina ja Sinu elukaaslane kohtlete teineteist lugupidamatult, kasvavad teie lapsed suureks, arvates, et on õige lasta ennast halvasti kohelda.

Kuidas vähendada tülitsemise mõju?

Mõnikord ütleb üks vanem teisele midagi, mida ta ei mõtle, ning sellest tõuseb suur tüli. Kui lapsed seda pealt kuulevad, ei tähenda, et olete oma lastele pöördumatult kahju tekitanud. Siiski võiksite paar sammu tagasi astuda ja proovida mõista tülitsemise mõju lastele. Kui tülitsemised muutuvad lugupidamatuks, võiksite olukorra lahendamiseks proovida järgnevaid samme:

  • Vestelge tekkinud konfliktist. Te ei pea laskuma konkreetsetesse detailidesse, milles Sina ja Sinu elukaaslane olite eriarvamusel, kuid võite öelda midagi sellist: „Meil tekkis isaga tüli. Me olime eriarvamusel, kuid oli vale, et me seetõttu tülitsesime.“
  • Rahustage lapsi. Kinnitage, et see oli kõigest erimeelsus teie vahel ning ei viita suurematele probleemidele. Kinnitage lastele, et te armastate teineteist ega kavatse lahku minna (eeldusel, et see on tõsi).
  • Võtke juhtunu kokku. Veenduge, et teie lapsed mõistaksid, et olete endiselt tugev ja kokkuhoidev perekond. Selgitage, et mõnikord juhtub vaidlusi ning et inimestel võib esineda raskusi enda emotsioonide kontrollimisega. Oluline on kinnitada, et te kõik armastate üksteist, isegi kui aeg-ajalt tekivad erimeelsused.

Kui arvad, et Sinu ja elukaaslase vahelised tülid võivad kahjustada laste vaimset heaolu, pöördu psühholoogi poole. Psühholoog aitab kindlaks teha, kas kellelgi teist võiks olla kasu individuaalteraapiast, et õppida reguleerima oma emotsioone, või on soovituslik jätkata pereteraapias.

Kas lastel on alati parem kahe vanemaga perekonnas?

Üldjuhul saavad lapsed kõige paremini hakkama peres, kus on kaks lapsevanemat. Siiski on väga oluline, et need kaks lapsevanemat saaksid omavahel läbi. Kui peres tülitsetakse palju, on vahest mõistlikum, kui vanemad lahku lähevad. Paljud lapsevanemad mõtlevad, kas neil on parem laste pärast koos püsida või ikkagi lahku minna. On selge, et lahutus võib lastele psühholoogiliselt mõju avaldada, lisaks võivad üksikvanematega kasvavad lapsed võivad kogeda mitmeid raskusi, sealhulgas näiteks majanduslikke probleeme. Ka uuesti abiellumine ja/või kärgperre elama asumine on lastele keerukas ning nad vajavad kohanemiseks aega.

Konfliktses keskkonnas elamine on laste jaoks aga tõenäoliselt sama pingeline või isegi pingelisem kui see, et nende vanemad lahutaksid. Kui vanemad lahutuse ajal ja peale seda omavahel hästi läbi saavad, ei koge lapsed tavaliselt pikaajalisi emotsionaalseid kahjustusi. Seega, kui leiate end konfliktsest suhtest, ei pruugi laste nimel kokku jäämine neile sugugi head teha. Konflikti vähendamiseks või suhete muutmiseks on oluline otsida abi, et teie lapsed saaksid kasvada terveteks ja rõõmsateks inimesteks.

 

 

Allikas: Amy Morin, Verywell Family; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Jonathan Borba, Mathilde Langevin

 

Varajase Kaasamise Keskuse spetsialistid nõustavad lapsi ja peresid nii Tartus, Otepääl kui veebi teel. Oled oodatud – ära jää oma murega üksi! 

Miks lapsed hammustavad?

Väikelapsed võivad käituda väga armsalt, näiteks ootamatult kallistada, naerdes  kiljatada või pugeda Sulle kaissu. Kuid, nagu iga lapsevanem teab, teevad väikelapsed ka mõningaid mitte nii meeldivaid asju, näiteks laps hammustab, lööb või karjub.

Väikelapseeas on hammustamine üsna tavaline, kuid alati see ei lohuta lapsevanemat. Keegi ei soovi, et tema last kardetaks. Lapsel, kellele on pandud silt „hammustaja“, on ka oht, et teda soovitakse lasteaiarühmast eemaldada (lapsele kutsutakse pidevalt vanem järgi).

Võid eeldada, et hammustamine on vaid üks mööduv faas, mille Sa pead lihtsalt üle elama, kuid alati ei pruugi see nii olla. On erinevaid võimalusi, kuidas seda harjumust muuta saab. Järgnev aitab Sul mõista, kuidas on võimalik sellist käitumist ohjeldada.

Miks lapsed hammustavad?

Väikeste laste seas on hammustamine väga levinud ning sellel võib olla mitmeid põhjuseid: näiteks hammaste tulek või uue mänguasja, eseme avastamine suuga. Kui lapsed hakkavad mõistma põhjus-tagajärg seoseid, võivad nad tahtlikult inimest hammustada, et näha, kas sellele järgneb mingi reaktsioon.

Samuti võib olla hammustamine väikelapse viis saada tähelepanu või enda emotsioone väljendada. Pettumus, viha ja hirm on tugevad emotsioonid. Sellises vanuses lastel puuduvad oskused, et anda märku, mida nad hetkel tunnevad. Kui nad ei leia vajalikke sõnu piisavalt kiiresti  või ei oska öelda, kuidas nad ennast tunnevad, võivad nad hammustada. Sellega nad väljendavad „Pööra mulle tähelepanu!“ või „See ei meeldi mulle!“

Hammustamine on poistel levinum kui tüdrukutel ning üldjuhul on see sagedasem esimese ja teise eluaasta vahel. Kui lapse kõne areneb, siis hammustamine väheneb.

Mida Sina saad teha, et hammustamine väheneks?

Kui laps on kedagi hammustanud, on vajalik sellega kohe tegeleda. Järgmine kord, kui Sinu laps kedagi hammustab, proovi järgnevaid samme:

  1. Jää rahulikuks ja kindlaks. Pöördu lapse poole kindlate sõnadega „Hammustada ei tohi!“ või „Hammustamine on valus!“ Lapse jaoks on vajalik öelda seda lihtsate sõnadega (lühike lause), et ta mõistaks enda tegu. Tee lapsele selgeks, et hammustamine on vale, kuid väldi pikki selgitusi, kuni Sinu laps on nende mõistmiseks piisavalt vana. Kui Sa jääd ise rahulikuks, laheneb olukord kiiremini.
  2. Lohuta ohvrit. Suuna enda tähelepanu inimesele, keda on hammustatud, eriti kui see on teine laps.
  3. Kui vaja, lohuta hammustajat. Sageli ei saa väikelapsed aru, et hammustamine teeb haiget. Soovitatav on lohutada ka last, kes tunneb ennast hammustamise pärast halvasti. Vanemad lapsed võivad sellest olukorrast õppida, kui nad näevad, et võib lohutada ka seda, kes teisele haiget tegi (juhul kui ta tunneb ennast selle pärast halvasti). Kui laps hammustab kedagi tähelepanu saamiseks, ära kinnista seda käitumist teda lohutades.
  4. Paku alternatiive. Kui olukord on rahunenud, paku hammustamisele alternatiive. Näiteks palu lapsel kasutada sõnu „ei“, „ära tee“ ja „see on minu“.
  5. Suuna ümber. Tähelepanu mujale viimine mõjub sellises vanuses laste peal väga hästi. Kui emotsioonid ja energiatase on kõrgel või laps tunneb igavust, aita tal tähelepanu suunata positiivsemale tegevusele: näiteks muusika järgi tantsimine, värvimine või mingi mängu mängimine.

Distsipliin ei ole tavaliselt vajalik, kuna enamik lapsi mõistavad, et hammustamine on valus. Mitte kunagi ei tohi last vastu hammustada, kuna antud käitumine vaid kinnistab lapsele, et tegevus on õige.

Kui oled proovinud eelnevaid samme, kuid hammustamine ei vähene, võib mõelda ka „aja maha võtmisele“. Vanemad lapsed võivad vajada rahunemiseks vaid paari minutit (soovitatavalt konkreetne asukoht). Üldine reegel on üks minut ühe aasta kohta (2-aastasel lapsel seega maksimaalselt 2 minutit). Pikemad „aja maha võtmised“ ei ole lapse jaoks kasulikud. Samuti võib see Sinu jõupingutusi õõnestada, kui laps lahkub kohalt enne, kui Sina oled lubanud.

NB! Pane tähele, et viimastel aastatel soovitatakse „aeg maha võtet“ ainult koos täiskasvanuga. Ehk siis – ära saada last üksinda kusagile või ära jäta teda üksinda istuma. Ta vajab Sind enda kõrvale!

Hammustamisvaba keskkonna loomine

Sõltumata sellest, kas Sa tunned, et oled edu saavutanud hammustamise vähendamises või on see jätkuvalt pooleliolev töö, on oluline luua nulltolerants kodus, lasteaias ja mujal.  Siin on mõned võimalused, kuidas Sa saad oma väikelapse õigele rajale suunata.

Ole järjekindel. Korda pidevalt reeglit „hammustada ei tohi“.

Kasuta positiivset tunnustamist. Selle asemel, et tuua esile lapse negatiivseid tegusid, proovi teda kiita, kui ta käitub hästi. Sa võid kasutada selliseid lauseid nagu „Mulle meeldib, kuidas Sa kasutasid oma sõnu.“ või „Mulle meeldib, kui Sa rahulikult mängid.“

Plaani ette. Kui laps hammustab lasteaias teisi lapsi, rääkige temaga enne kui ta lasteaeda läheb, mida võib päev lasteaias tuua. Väikelapsed tunnevad ennast kindlamalt, kui nad teavad, mis on tulemas. Kui Sinu laps käib rühmas, kus on kaootiline keskkond,  võiksid mõelda lapse paigutamisele rühma, kus on vähem lapsi. Igal juhul räägi probleemist lasteaiaõpetajaga ning püüdke koos leida lahendus, et laps saaks vajaliku positiivse tähelepanu!

Leia alternatiive. Kui lapse kõne areneb, saad Sina aidata lapsel leida paremaid viise negatiivsete emotsioonide väljendamiseks. Lapsel aitab rahuneda ka see, kui Sa palud tal ärritudes või pettumust tundes enda emotsioone sõnastada. Kui Sa vajad abi, et õpetada oma lapsele, kuidas juhtida ja väljendada tugevaid emotsioone, võib Sind selles aidata psühholoog. Hammustamine on tavaline imikutel ja väikelastel. Kui see tegevus ei ole lõppenud umbes 3-4 aastaseks saamisel ja olukord muutub pigem hullemaks kui paremaks (lisandub ka mõni teine häiriv käitumine), pidage nõu psühholoogiga. Üheskoos leiate lapse käitumise põhjused ja viisid, kuidas sellega toime tulla.

 

Allikas: Lauren M. O’Donnell, KidsHealth; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pilt Unsplash / Jordan Whitt

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Meie e-poes saad registreeruda tulevatele koolitustele ning soetada populaarsete koolituste salvestisi, et kuulata neid endale sobival ajal!

Kuidas toetada last, kellel puudub kõne?

Tänapäeval arvatakse sageli, et teleka vaatamine või arvutist lapsele videote näitamine arendab tema kõnet ja suhtlemisoskust. See ei ole õige! Järgnevad seitse mõtet aitavad Sul paremini mõista, kuidas Sa saad oma lapse kõne arengut toetada, ilma et peaks last ekraani ette suunama.

1. Julgusta lapse mängu ja sotsiaalset suhtlemist. Lapsed õpivad mängu kaudu ja see hõlmab ka keele õppimist. Omavaheline mäng pakub Sulle ja Sinu lapsele häid võimalusi suhtlemiseks. Proovi erinevaid mängulisi tegevusi, mis soodustavad sotsiaalset suhtlemist, näiteks laulmine, riimide ette lugemine. Kui Sa lapsega suhtled, proovi olla tema ees nii, et teie silmad oleksid samal kõrgusel. Nii on tal lihtsam Sind näha ja kuulda.

2. Jäljenda oma last. Tehes järgi lapselt tulevaid helisid (häälitsusi) ja jäljendades tema mängu, julgustad teda rohkem häälitsema ja suhtlema. Samuti julgustab selline käitumine Sinu last järele tegema Sinu tegevusi. Last jäljendada võid seni, kuni tema mäng/käitumine on positiivne. Näiteks kui Sinu laps veeretab autot, siis Sina veeretad autot, kui ta teeb autoga avarii, tee ka Sina avarii. Kuid ära jäljenda auto viskamist!

3. Keskendu mitteverbaalsele suhtlusele. Žestid ja silmside soodustavad sõnavara tekkimist. Võimenda oma žeste! Kasuta suhtlemisel nii enda keha kui ka häält. Näiteks, siruta enda käsi ette sirgelt, samal ajal öeldes „vaata“. Kui Sa ütled „jah“, nooguta samal ajal enda pead. Kasuta žeste, mida oleks Sinu lapsel kerge järele teha. Reageeri lapse žestidele: kui ta vaatab või osutab mänguasjale, ulata see talle ning ütle „Soovid Sa sellega mängida?“ Osuta soovitud mänguasjale enne kui selle kätte võtad.

 4. Anna lapsele võimalus ja aeg rääkimiseks. On loomulik, et tunned vajadust täita need vaikusehetked, mil laps Sulle koheselt ei vasta. On tähtis, et annaksid lapsele võimaluse suhelda, isegi kui ta ei räägi. Kui Sa esitad küsimuse või näed, et Sinu laps soovib midagi, tee mõneks sekundiks paus, vaadates teda ootusärevalt. Jälgi lapse häälitsemist ja keha liikumist ning reageeri kiiresti. Mida kiiremini Sa reageerid, seda paremini tunnetab laps suhtlemise olulisust.

 5. Lihtsusta enda kõnet. Lihtsam sõnavara aitab Sinu lapsel öeldut paremini jälgida, omaks võtta. See toetab ka Sinu kõne jäljendamist lapse poolt. Kui Sinu laps ei kõnele veel, proovi rääkida üksikute sõnadega (kui ta mängib palliga, ütle „pall“ või „veereta“). Kui ta räägib üksikute sõnadega, moodusta Sina lause kahest sõnast „veereta palli“ või „viska palli“. Järgi reeglit „alati üks rohkem“, kus kasutad alati ühe sõna rohkem kui Sinu laps iseseisvalt kasutab.

6. Ole teadlik oma lapse huvidest. Selle asemel, et lapse tähelepanu katkestada, kommenteeri seda sõnadega. Kasuta reeglit „alati üks rohkem“ ning räägi, mida Sinu laps teeb. Kui ta mängib „küpsise tünniga“ (igal kujundil on oma õige koht, kust see sisse mahub) ning proovib asetada kujundeid tünni, ütle „sisse“. Võid öelda käes hoitava kujundi nimetuse „kolmnurk“ ning „sisse“ kui laps asetab kujundi pesasse. Rääkides sellest, mis Sinu lapsele huvi pakub, aitad tal omandada sellega seotud sõnavara.

 7. Mõelge abivahendite ja visuaalsete materjalide kasutamisele. Abivahendid ei asenda kõnet, vaid soodustavad selle tekkimist. Võimalik on kasutada elektroonilisi vahendeid, visuaalseid pilte või piltide gruppe (Pcs, Pecs), mille abil saab Sinu laps enda mõtteid väljendada ja soove avaldada, arendades nii eneseväljendusoskust.

Soovitatav on pöörduda spetsialisti poole (logopeed, eripedagoog), kes aitab välja valida ning õpetab kasutama just Sinu lapsele sobivaid strateegiaid, mis toetavad tema kõne arengut. Maini spetsialistile lisaks raskustele ka lapse edusamme. Ennetustööga tegelevate spetsialistide abiga aitad leida lapsel oma „hääle“!

 

Allikas: Gery Dawson ja Lauren Elder, Autism Speaks; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir; visuaalid Varajase Kaasamise Keskus

 

Varajase Kaasamise Keskuse uues e-poes on nüüd saadaval populaarsete veebikoolituste salvestised – kuula koolitusi endale sobival ajal!

 

Kuidas kasutada erinevaid visuaalseid tahvleid?

Jätk artiklile “Miks on kasulik kasutada erinevaid visuaalseid abivahendeid?”

„Enne/ pärast” tahvlid

  • Õpetatavad sündmuste loogilist järjekorda (nt „Enne korista tuba, siis pärast saad välja minna“).
  • Need on visuaalselt selged samm-sammulised juhised.
  • Abistavad lapsel õppida oskuseid, mis on vähem eelistatud, sest nad teavad, et nendele järgnevad meelistegevused.

Kuidas kasutada “enne/ pärast” tahvleid?

  • „Enne” pilt on alati tegevus, mida soovite, et laps harjutaks või õpiks tegema, näiteks ülemineku või oskuste õppimise tegevus.
  • „Pärast” pilt annab lapsele motivatsiooni “enne” tegevuse tegemiseks, sest see on tegevus või asi, mida laps tõeliselt naudib.
  • Näidake „Enne/ pärast” tahvlit oma lapsele ja nimetage ning osutage piltidel olevatele tegevustele.
  • Juhendage last järjestuse täide viimisel.

Valikutahvlid

  • Annavad teavet, millised võimalused on saadaval.
  • Saab kasutada lapse mänguhuvide laiendamiseks.
  • Suunavad last tegema otsust või valikut.
  • Selgitavad kõnekeelt.

Kuidas kasutada valikutahvleid?

  • Kui soovite kasutada valikutahvlit, et lapse mänguhuve laiendada, siis valige mõned pildid tegevustest, mida tema ise tavaliselt ei valiks.
  • Kui proovite oma last julgustada iseseisvalt valikuid tegema, siis asetage pildid tegevustest või mänguasjadest, mis talle juba meeldivad ning pildid mitte-eelistatud tegevustest – nii saate olla kindel, et ta teeb iseseisvalt valiku.
  • Alustage kahe pildi lisamisest alusele, mida teie laps võiks valida, ning järk-järgult võite lisada pilte juurde.
  • Teie laps võib oma valikut väljendada häälitsedes, verbaalselt või žestikuleerides.
  • Andke oma lapsele näidatud valik (nt tegevus, ese, toit), et koheselt tugevdada valikute tegemist.

Klassiruumis on kahte erinevat tüüpi tegevuste valikutabelid:

Kõigile – see koosneb tavaliselt alusest, kus on tegevuste taskud, kuhu iga laps saab panna oma nimekaardi just selle tegevuse juurde, mida ta teha sooviks. Sellel on tegelikult palju erinevaid võimalusi. Alusel peaks olema nii palju takjas-tüüpi kinnitusi, kui palju lapsi igas klassiruumi osas mängida saab. Võimalus on ka näiteks see, et igal lapsel on omanimeline tasku, kuhu sisse saab panna hoopis tegevuste kaarte. Mõned õpetajad kasutavad sellist metoodikat, et iga laps valib tegevuse hommikuringi lõpus. Teised õpetajad aga lasevad lastel terve päeva jooksul liigutada oma nimekaarti siis, kui muutub nende tegevus.

Individuaalne – tahvlil on näha mõned võimalikud tegevused. Valikud tehakse selle järgi, et oleks võimalik laiendada lapse mängurepertuaari (sellepärast on välja toodud mõned sellised tegevused, mida tavaliselt ei valita) või juhtida tähelepanu olemasolevatele valikuvõimalustele (seetõttu valitakse tegevusi, mis talle ka meeldivad). Kui laps õpib alles valikut tegema, siis võiks valikute tegemisel olla esindatud ka mitte-eelistatud tegevused, et olla kindel tema valiku tegemisel. Laps võib oma valikut väljendada häälega, verbaalselt või žestikuleerides. Et kinnistada valiku tegemist, peaks laps saama kohe oma valitud tegevust teha.

Hommikuringi laulutahvlid

  • Pakuvad võimaluse teha valik iseseisvalt.
  • Aitavad hoida tähelepanu.
  • On tervikliku ja korduva keelekasutusega.
  • Arendavad lapse võimet mõista ning kasutada keelt.

Kuidas kasutada lauluvaliku tahvleid?

  • Leidke ese või pildid, mis vastavad mõnele lapse lemmiklaulule.
  • Tehke tahvel, millele saaks kinnitada teibi või takjapaelaga esemeid ja/või pilte.
  • Nimetage tahvlil olevad laulud ning küsige, millist ta soovib: „Kas soovid „Mutionu pidu” või hoopis „Kes aias”?”
  • Kui laps ei räägi, saab ta valiku teha silmapilgutuse, näitamise või žestikuleerimise abil.
  • Kui laps räägib, saab ta valiku teha, öeldes laulu nime.
  • Eemaldage ese või pilt tahvlilt ning hoidke seda üleval, kui laps laulab.
  • Keerake see tagurpidi või pange ära, kui laul on lõppenud.

 

Proovige mõnda nendest visuaalsetest abivahenditest kasutada kodus või klassiruumis, et aidata lapsel paremini mõista ning suhelda teistega.

 

Allikas: Hogdon, L. (1995). Visual Strategies for Improving Communication. Quirk Roberts Publishing; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse eripedagoog Kati Helmeste-Riet; visuaalid Varajase Kaasamise Keskus, ARASAAC (https://www.arasaac.org)

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Oodatud on nii lapsevanemad kui õpetajad, lapsehoidjad ja kõik teised lastega töötavad spetsialistid. Lisainfo ja registreerimine meie uues e-poes!

 

Miks ja kuidas kasutada erinevaid visuaalseid abivahendeid?

Täiskasvanutena toetume visuaalsetele abivahenditele iga päev. Me kasutame kalendreid, ajakavasid, tänavasilte, toidupoe nimekirju, kaarte ja nii edasi. Visuaalsete meeldetuletuste kasutamine meie keskkonnas võimaldab planeerida, korrastada ja ennekõike olla iseseisev. Visuaal on lastele sama tähtis, sest nad alles hakkavad õppima, kuidas maailmas asjad käivad.

Miks aga muudavad visuaalsed abivahendid mõistmise ja suhtlemise lihtsamaks?

  • Sõnad “kaovad” kohe pärast nende ütlemist, visuaalid jäävad aga ajas ja ruumis kestma.
  • Visuaalid suunavad ja hoiavad endal tähelepanu.
  • Visuaalid võimaldavad rohkem aega informatsiooni töötlemiseks.
  • Visuaalid aitavad meenutada.
  • Kasutades samu sõnu iga kord, kui visuaali näidatakse, õpetate neid sõnu oma lapsele.

Kõik, mida me näeme silmadega, aitab meid suhtlemisel, olles seejuures meile visuaalne tugi. Milline visuaali tüüp sobib kõige paremini igale lapsele, sõltub sellest, mis on tema jaoks oluline. Kõige laialdasemalt soovitatakse visuaale, mis annavad lastele teavet.

Näiteks aitavad kodus või klassiruumis asetatud sildid teavitada teie last, kust leida ja kuhu panna materjale. Reeglid annavad teie lapsele selged ootused. Muud tüüpi visuaalid, mis annavad teavet loogilises, struktureeritud ja järjestikuses vormis, koosnevad ajakavadest, lühiajakavadest ja “kõigepealt / siis” tahvlitest. Tegevuste valikutabelid võimaldavad teie lapsel oma mängu ajal valikuid teha.

Eelpool nimetatud visuaale saab tutvustada mitmetes formaatides, sõltuvalt teie lapse mõistmise tasemest. Võimalikud visuaalid, alustades kõige konkreetsemast ja lõpetades abstraktsemani, on järgmised:

  • Esemed – neid peetakse visuaalsete esitusviiside esimeseks tasemeks ja need sisaldavad reaalseid asju/on reaalsed asjad (näiteks mõne lapse jaoks võileiva nägemine vanema või õpetaja käes tähendab, et on aeg lõunat süüa).
  • Värvilised fotod – need koosnevad värvilistest konkreetsete esemete fotodest (näiteks kui näidata bussi fotot, siis mõne lapse jaoks võib see tähendada, et “me läheme lasteaeda” või “me läheme koju”).
  • Must-valged fotod – siin tasemel on samad fotod nagu eelmisel, kuid need on must-valged.
  • Värvilised joonistused – need on sümbolitega pildid, mida kasutatakse lastega, kes saavad aru abstraktsetest joonistustest/abstraktsioonidest.
  • Must-valged joonistused – need on samuti sümbolitega pildid ning täidavad värviliste joonistusega sama eesmärki.
  • Miniatuursed esemed – need on esemete väiksemad versioonid.

Lastele, kes alles õpivad pilte esemetega seostama, tuleks näidata suuremaid pilte. Väiksemaid pilte saab hakata kasutama siis, kui lastele on juba pildid tuttavad ning nad saavad aru, mis on nendel kujutatud. Piltide seostamise abil saab aidata lastel liikuda üha abstraktsemale mõistmise tasemele. Näiteks võib bussi foto alumisse nurka kleepida väikese bussi pildisümboli, et näidata kahe pildi sama tähendust.

Kui järjestikku on kaks või enam pilti, soovitab enamik logopeede need paigutada vertikaalselt (ülevalt alla) laste jaoks, kes alles õpivad järjestust jälgima, ja horisontaalselt (vasakult paremale) laste jaoks, kellel soovitakse kujundada lugemiseelseid oskuseid.

Nõuanne: pidage meeles asetada visuaalid lapse silmade kõrgusele.

Siin on täpsemini tutvustatud, kuidas saate visuaale kasutada.

Sildid kodus ja klassiruumis

  • Annavad teavet, kust asju leida.
  • Näitavad, kuhu asjad tuleb panna.
  • Võimaldavad rohkem iseseisvust materjalide juurde pääsemiseks.
  • Muudavad paremaks lapse arusaamist esemete visualiseerimisest.

Kuidas kasutada silte kodus ja klassiruumis?

  • Erinevate ruumide (nt magamistuba) või alade (nt riidehoid) sildistamiseks kasutage ühte visuaali vormingut.
  • Asetage pildid lapse silmade kõrgusele.
  • Alati laske pildile printida ka selle nimetus.
  • Sildistage mänguasjad ja nende riiulid esemete piltidega.
  • Mänguasjade kapid – eraldi kastid sildistada samamoodi nagu riiulid, kuhu need kastid käivad.

Reeglid

  • Anda selge ja terviklik kirjeldus ootustest.
  • Kui asetada need nähtavale kohale, siis on võimalik igal ajal neile osutada. Näiteks siis, kui näib, et laps ei saa päris täpselt aru, mida temalt oodatakse.

Kuidas reegleid kasutada?

  • Otsustage koos enda lapse ja teistega arutades, millised on peamised reeglid.
  • Kasutage positiivse alatooniga sõnu, kuidas sinu laps peaks käituma (nt “Kõnni” on parem kui “Ära jookse”).
  • Aseta need nähtavalt lapse silmade kõrgusele.
  • Kui laps ei käitu sobivalt, siis suunake teda reegleid vaatama.

Päevakavad

  • Aitavad leevendada lapse ärevust.
  • Parandavad lapse mõistmisvõimet ja koostööd
  • Annavad lapsele teavet:
    • Millised regulaarsed tegevused sellel päeval toimuvad?
    • Millises järjekorras sündmused aset leiavad?
    • Millised uued tegevused toimuvad?
    • Mida ei toimu?
    • Millal on aeg lõpetada üks tegevus ja alustada uuega?

Milliseid visuaale kasutada?

  • Kasutage järjestikku maksimaalselt kuut või seitset visuaali.
  • Eristage arusaadavalt päevategevused üksteisest (nt kui asukoht või tegevus muutub).
  • Valige sümbolid, mis on piisavalt üldised, et nendega saaks väljendada erinevaid tegevusi (nt pigem “Lõunaaeg” kui eriline toit).
  • Sildistage pildid samade sõnadega, mida kasutatakse kindla tegevuse juures.

Kuhu panna päevakava?

  • Paigaldage see nähtavale ning hästi viidatavale kohale (nt klassiruumis lapse lauale, kodus lapse magamistuppa).
  • Sättige see nii, et lapsel oleks võimalik sellele juurde pääseda ning osutada sellele ka iseseisvalt.

Kuidas kasutada päevakava?

  • Valige kindel aeg/kindlad ajad päevas, mil saate koos päevakava pildid üle vaadata ning need nimetada just tegevuste järjekorras.
  • Eemaldage kõik pildid, kui tegevus on lõpetatud (nt vahepala on söödud).
  • Näidake eelseisva tegevuse pilti, eriti kui laps ei soovi tegevusi vahetada (nt koristame ja pärast seda saame välja minna).
  • Näidake rutiinseid muutuseid, muutes piltide ja kirjelduste asukohti (nt täna ei ole lasteaeda, täna oleme kodus).

Tegevuste juhendid

  • Need täiendavad päevakava.
  • Tegevustel on kindlad valikud või järjekord.
  • Sageli on need üksikasjalikumad kui lihtsalt ajakavad ning seetõttu saab nendega õpetada kindlaid oskuseid.

Kuidas kasutada tegevuste juhendeid?

  • Asetage tegevuste juhendid/suhtlustahvlid kodus kohtadesse, kus lisainformatsioon on vajalik (nt “pese käsi” juhend/tahvel kraanikausi juurde, “pesuruumi” juhend/tahvel tualeti lähedale).
  • Esitage ülesande peamised sammud piltidena (nt pane vesi voolama, võta seep, pese käsi, pane vesi kinni, kuivata käed).
  • Tutvustage tegevuse ajal juhendit/tahvlit, milles on kirjeldatud kindlaid etappe.
  • Osutage igale pildile ja öelge samas järjekorras nende juurde käivad sõnad.
  • Kasutage terviklikku kõnet, rõhutage põhisõnu (nt võta seep).

 

Kätepesu juhend

 

Allikas: Hogdon, L. (1995). Visual Strategies for Improving Communication. Quirk Roberts Publishing; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse eripedagoog Kati Helmeste-Riet; visuaalid ja juhendid Varajase Kaasamise Keskus

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Oodatud on nii lapsevanemad kui õpetajad, lapsehoidjad ja kõik teised lastega töötavad spetsialistid. Lisainfo ja registreerimine meie uues e-poes!

 

Milliseid vigu teevad vanemad lapsega rääkides?

Sõnad saavad muuta Sinu lapse ajutegevust. Õpi kasutama õigeid sõnu.

Vanemaks olemine on üks kõige keerulisemaid, kuid samas olulisemaid eluülesandeid. Kahjuks võivad levinud soovitused ja väärarusaamad, kuidas kasvatada lapsest vastutustundlikku inimest, viia ebaefektiivse suhtlemisviisi ja võimuvõitluseni. On vanemaid, kes lubavad lastele kõike, mis aga ei õpeta neile enesekontrolli ega kehtesta piire. Uuringud näitavad, et mõlemad äärmused võivad mõjutada lapse võimet luua tulevikus täiskasvanuna tervislikke suhteid ning reguleerida enda emotsioone.

Parimad lapsevanemad on need, kes on õiglased, samas paindlikud, lugupidavad laste suhtes ning kelle eesmärgiks on pigem last õpetada kui alistuma sundida. Kuulamine ja laste tunnete austamine, valikuvõimaluste andmine, ent samas vastuvõetamatule käitumisele piiri seadmine on see, mille poole peaksime püüdlema me kõik.

See artikkel õpetab vältima ebaefektiivseid suhtlemisviise, mis toovad kaasa lapse enesehinnangut kahjustavaid võimuvõitlusi ja erinevaid rikkumisi, ning toob näiteid efektiivsetest lahendustest.

 

1. Sa kasutad rääkimisel liiga palju sõnu

Kui lapsevanemad pidevalt liiga palju räägivad, võivad lapsed nad n-ö „välja lülitada“. Teadlased on välja toonud, et inimese aju suudab lühiajalises (aktiivses) mälus hoida nelja erinevat informatsioonikildu või ideed korraga. See tähendab umbes 30 sekundit rääkimist.

Ebaefektiivne näide

„Ma pole kindel, mida peaksime tegema seoses võimlemise ja jalgpalliga sellel semestril. Sa tead, et tõenäoliselt Sa ei saa teha mõlemat, kuna jalgpall on teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 16.00, kuid siis Sa pead vahetama riided ja korda tegema enda juuksed. Seega, Sul ei ole piisavalt aega, juhul kui Sa ei paki võimlemise asju ära esmaspäeva õhtul, mis tähendab, et need tuleb ära pesta pühapäeval…“

Selles vestluses on nii palju erinevaid ideid, mis võivad ajada lapse segadusse. Sõnumil on üldine negatiivne, ärev toon, mis võib ka lapse ärevaks muuta. Lapsele ei pea andma kogu teavet korraga. Mõistlik on jagada informatsioon etappideks, et laps seda paremini vastu võtaks. Enne kui Sa tood välja kõik takistused, lase lapsel väljendada enda arvamust antud teema kohta.

Efektiivne näide

„Kui Sa soovid sellel semestril osaleda nii võimlemis- kui jalgpallitrennis, pead Sa mõnel õhtul minema otse ühest trennist teise. Istume maha ja mõtleme koos välja, kas see on mõistlik nii Sinu kui minu jaoks.“

Selles näites moodustub edasiantav sõnum kahest lausest, mida lapsel on kergem vastu võtta. Samuti on selgesti esitatud üldine eesmärk (mõlema jaoks toimiv) ning ka järgnevad sammud, mida peaks tegema (istume maha ja arutame). Lapsevanem annab märku, et on koostöövalmis ning arvestab nii lapse kui enda vajadustega.

 

2. Lapse kallal „näägutamine“ ning mitmete hoiatuste andmine

Lapsevanemad on tuttavad hommikuse kiirustamisega, et õigel ajal koos kõikide vajalike asjadega uksest välja saada. Laps, kelle tähelepanu hajub ning kes ei ole motiveeritud ennast õigel ajal valmis saama, on lapsevanemate suurim väljakutse.

Kui vanemad tunnevad, et nad ei kontrolli enam olukorda, hakkavad nad meeleheitlikult näägutades või last kritiseerides püüdma kontrolli tagasi saada. Näägutamisega treenid lapsi Sind eirama – nad teavad, et Sa jääd näägutama ning neile asju pidevalt meelde tuletama. Ehkki väga väikesed lapsed vajavad tegelikult palju abi ja juhendamist, tuleb vanematel võimaldada lastel võtta üha rohkem vastutust.

Ebaefektiivne näide

„Äratasin Sind tund aega varem üles, sest Sa ei ole kunagi õigeks ajaks valmis. Pead kohe riidesse panema! Kas Sul on kaasas kodutöö, millele ma pean alla kirjutama?“

Kümme minutit hiljem…

„Ma ju ütlesin Sulle, et pane ennast valmis, ja Sina ikka veel lollitad. Sinu pärast jääme me kõik hiljaks. Mine pese hambad ja pane riided selga.“

Kümme minutit hiljem…

„Kus on Sinu kodutöö? Ma palusin, et Sa tooksid selle mulle allkirjastamiseks! Ja Sa ei ole ikka veel riietunud. Me jääme hiljaks.“

Ja nii edasi…

See lapsevanem võtab liigselt vastutust ja suhtleb lapsega kaudselt, mitte usaldades teda olukorda juhtima ilma juhiste ja sekkumiseta. See niinimetatud „helikopteri kasvatusviis“ võib mõjuda lapse enesehinnangule ja muuta ta vanematest väga sõltuvaks. Kui kõnelemise toon on negatiivne ja pealetükkiv, võib see tõenäoliselt tekitada lapses pahameelt ja vastupanu või ka passiivset agressiooni.

Efektiivne näide

Lähme kodust välja 45 minuti pärast. Kui Sul ei ole kõik vajalik kaasas, on Sinu ülesanne seda oma õpetajale selgitada.

Need juhised on lühikesed ja annavad lapsele selge ootuse, milline on nende mittetäitmise tagajärg. Lapsed ei pea tundma ärevust, saama pidevaid hinnanguid ega tundma pidevat kontrolli. Lapsevanem lubab lapsel õppida tema käitumise loomulikest tagajärgedest.

 

3. Süü- ja häbitunde tekitamine

Üks suuremaid õppetunde, mida lapsevanem kogeb, on see, et väikestel lastel on raske Sinu vajadustega arvestada. Laste empaatiavõime areneb aeglaselt, kogedes vanemate empaatiat nende suhtes. Seetõttu ei pruugi olla mõistlik ootus, et lapsed käituvad nii nagu Sina soovid ja näevad asju Sinu vaatenurgast. Kui nad seda ei tee, ei tähenda see, et nad on halvad või hoolimatud. Nad on kõigest lapsed, kes on keskendunud mängimisele ja lõbutsemisele, testides Sinu piire ning õppides läbi selle, milline käitumine on lubatud, milline mitte.

Paljud vanemad tunnevad stressi, kuna on endale võtnud liiga palju ülesandeid ja unustanud sageli enda eest hoolitsemise. See, kui laps ei tee koostööd, võib vanemates tekitada pahameelt. On oluline võtta aeg maha, et mõista tekkinud tundeid ning proovida ennast rahustada, kasutades sügavalt sisse hingamist.

Ebaefektiivne näide

„Ma olen palunud korduvalt Sul oma mänguasjad korda teha ja siin nad on, igal pool põrandal laiali. Kas Sa üldse ei hooli? Kas Sa ei näe, et olen terve päeva jalul olnud ja hoolitsenud kõikide eest? Nüüd pean ma Sinu mänguasjad üle vaatama ja raiskama oma aega nende puhastamiseks. Mis Sul viga on? Sa oled nii isekas!“

See vanem loob palju negatiivset energiat. Kuigi tunneme kaasa tema pettumusele, on siiski tema suhtumine süüdistav ja lugupidamatu. Lapse nimetamine isekaks või vihjamine, et temaga on midagi valesti, on last kahjustav. Lapsed võtavad need „sildid“ omaks ja hakkavadki ennast nägema kui „mitte piisavalt head“. Lapse alandamine või häbistamine mõjutab lapse aju arengut. Laps peab teadma, et tema tegu on vastuvõetamatu, kuid ta peab ka tundma, et tema ise on armastusväärne.

Efektiivne näide

„Näen, et Sa ei ole veel mänguasju kokku korjanud. See muudab mind pahaseks. Minu jaoks on oluline, et maja oleks korras ja saaksime siin kõik koos tegutseda. Kõik vedelevad mänguasjad peavad jõudma garaaži. Saad need tagasi siis, kui Sa ka homme ise mänguasjad ära koristad.“

Lapsevanem suudab kontrollida enda tundeid ja väljendab oma vajadusi ilma viha ja süüdistamiseta. Ta rakendab käitumisele selget (mitte karistavat) tagajärge ning annab lapsele võimaluse järgmisel päeval uuesti proovida ja õnnestuda. Ta ei sildista ega alanda last negatiivse motiveerimisega.

4. Mitte kuulamine

Me kõik soovime õpetada oma last teisi inimesi austama. Parim viis selleks on ise vastavalt käituda. See aitab lastel õppida lugupidamise ja empaatia olulisust ning õpetab neile efektiivse käitumise oskusi.

Sageli on aktiivne kuulamine lapsevanema jaoks väga raske, kuna lapsed segavad enda jutuga vahele või on meie mõtted hõivatud tegemist ootavate toimingutega. Sellisel juhul võib öelda: „Mul on hetkel raske Sind kuulata, sest ma teen süüa, aga saan sinule keskenduda 10 minuti pärast.“ Parem on varuda suhtlemiseks aega, selle asemel et kuulata last, suutmata temale keskenduda. Pea meeles, et lastel on raske väga pikalt oodata, et neid lõpuks kuulataks.

Ebaefektiivne näide

Vanema vastus lapsele, kes ütles, et nad lõid jalgpallis värava:

(Ilma silmsidet loomata) „Oh, see on tore, kallis. Minge nüüd õue mängima. Hmm…mis temperatuuril ma nüüd kana küpsetan?“

Sellise käitumisega näitab vanem, et lapse tegemised ei ole tema jaoks olulised. See võib panna lapse tundma end üksiku ja ebavajalikuna. Aktiivne kuulamine hõlmab kõiki mitteverbaalseid tegevusi, näiteks silmsideme hoidmist, emotsioonide väljanäitamist näos ja hääles, samas ka sõnade kasutamist, et kinnistada eelnevat.

Efektiivne näide

Lapsevanem: „Kas lõite värava? Suurepärane! Ma näen, et tunned tõesti uhkust selle üle, kuidas Sa mängisid. Tahan kuulda, kuidas see täpsemalt juhtus.“

Vanem näitab üles huvi ja entusiasmi, paludes lapsel põhjalikumalt rääkida ja kirjeldada. Vanem peegeldab lapse tundeid, aidates lapsel saada teadlikuks enda reaktsioonidest. Selline vastus tekitab lapses tunde, et ta on oluline ja väärt vanema tähelepanu. Empaatiline reageerimine aitab lapsel paremini mõista enda tegude ja emotsioonide seoseid.

 

Lapsevanemaks olemine on keeruline töö ning me kõik eksime vahel. Lapsega suhtlemine võtab aega ja energiat. Oluline on teadvustada oma tundeid ja automaatseid reaktsioone ning leida võimalus vajadusel endale aega anda, et olla „kohal“. Tagajärgede rakendamine õpetab lastele piiride tundmist, laste kuulamine ja iseseisvumisele suunamine õpetab austust.

Hoolitse kindlasti piisavalt ka enda eest, et Sul oleks oma lastega tegelemise jaoks energiat. See võib tähendada oma prioriteetide uuesti läbi mõtlemist ning mingitest asjadest loobumist (lahti laskmist). Lapsed, kellel on lugupidavad, kaasatud ja järjekindlad vanemad, õpivad oma emotsioone paremini reguleerima, tunnevad ennast hästi ning suudavad täiskasvanuna luua rohkem armastavaid suhteid.

 

Allikas: Melanie Greenberg (PhD), Psychology Today; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir; pilt Unsplash / Charles Deluvio

 

Nippe ja mõtteid sellest, kuidas lastega suhelda, keerulist käitumist ennetada ja lahendusi leida, jagame ka veebikoolitustel.  Populaarne Kas paneme paha lapse” nurka?” tuleb taas 28. jaanuaril õhtul – oled oodatud!