Koolitused lapsevanematele

Laste käitumisprobleemid teevad muret nii lapsevanematele kui ka õpetajatele lasteaias ja koolis. Paljudele täiskasvanutele ei ole võõras salamõte: “Ma lähen juba hulluks, kas ta teeb seda meelega?” Uuringud näitavad, et meie laste toimetulekut mõjutab kasvukeskkond rohkem kui kunagi varem.

Aga mis on turvaline kasvukeskkond? Kas see on tabalukk ja valveseadmed või kurja pilguga vanem, kes on saanud koolist kehva teate enne kui laps üldse kojugi on jõudnud? Mis roll on kasvukeskkonna kujundamisel täiskasvanul kes tänitab, manipuleerib ja arvab et karistamine vähendab käitumisprobleeme?

Turvaline keskkond tähendab igasugust ähvarduste ja ohu puudumist. Kurjustamine ja häbistavad karistamised ei aita lapsi. Nad vajavad mõistmist, suunamist ja abi oma tegude üle järele mõtlemisel. Kas see tähendab, et lapsed kasvavad nö karistamatuks ja ebaviisakaks? Kindlasti mitte – ähvarduste, manipulatsiooni ja karistamise asemel vajab laps väga selgeid piire ja kokkuleppeid. Kokkulepete mittetäitmisel on tagajärjed, kuid need ei põhine hirmul.

Mida saaksime koduses kasvukeskkonnas muuta, et meie laste vaimne tervis oleks parem ja tulevik helgem?

Räägime koolitusel kiindumussuhte loomisest, olulisusest, ja selle mõjust laste käitumisele. Pakume lihtsasti elluviidavaid koduseid nippe, et psühholoogilist kasvukeskkonda turvalisemaks muuta.

Veebiseminari teemad: 

• turvalise kasvukeskkonna loomise olulisus ja selle mõju käitumisprobleemidele;
• kiindumussuhte loomisest, olulisusest, ja selle mõjust laste käitumisele;
• praktilisi näpunäiteid koduse kasvukeskkonna parandamiseks;
• kuidas digiajastu mõjutab meie laste vaimset tervist ja käitumist;
• selgete piiride ja kokkulepete olulisus, mis ei põhine hirmul.

Koolitaja on  Liina Lokko, kes on kaasava hariduse teemadega tegelenud juba üle 18 aasta. Viimastel aastatel on Liina olulisemaks koolitusvaldkonnaks tõusnud laste eneseregulatsioonioskuste kujundamine ning käitumishäirete ennetamine ja leevendamine. Liinal on pedagoogiline haridus ja teadusmagistrikraad arstiteaduskonnast epidemioloogia erialalt, lisaks rohked enesetäiendused erinevatelt koolitustelt nii Eestist kui mujalt. Erilist tähelepanu pöörab ta oma töös varajase märkamise ja sekkumise põhimõtetele.