fbpx
suvevaheaeg

Strateegiad edukaks suvevaheajaks

Näpunäited laste eduka suvevaheaja korraldamiseks

Saad teada:

  • Miks on oluline struktuuri ja rutiini hoidmine ka suvevaheajal?
  • Mil viisil struktuuri luua ja hoida?
  • Kuidas toime tulla võimalike käitumisprobleemidega?

Lapsed on kooliaasta lõpus vaimustuses eesootavast suvepuhkusest, laisklemisest ja kaua magamisest. Samal ajal ei pruugi see nende vanematele sama suurt rõõmu valmistada. Lapsevanemad, kelle lastel esineb emotsionaalseid raskusi või arengulisi probleeme, vajavad suvevaheajaga toime tulemisel lisa ressursse.
Kool pakub lastele turvalist keskkonda üsna kindla struktuuri ja rutiiniga. See on oluline kõikidele lastele, aga eriti oluline on see ärevatele, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja ka autismispektrihäirega lastele. Kool on nendele lastele turvaline tsoon, mis on üsna etteaimatava keskkonnaga. Ilma nende turvaliste elementideta on lapsed vastuvõtlikumad ärevusele, neil võib esineda rohkem käitumisprobleeme ja raevuhooge. Vanematele on sellisel juhul tegemist kõike muud kui puhkusega.

Järgnevalt on välja toodud mõned nipid, kuidas laste toimetulekut suvevaheajal toetada.

Säilitage kindel päevakava

Ehkki kooli struktuuri pole võimalik täies ulatuses säilitada, siis tasub proovida päevakava jälgimist nii palju, kui see on võimalik. Näiteks tasub hoida endiselt kinni kindlatest söögi- ja magamamineku aegadest. Just koolivaheajal võib vanematel tekkida soov lasta lastel kauem üleval olla ning hommikul ka hiljem ärgata. Eriti nädalavahetustel, mil ka vanemad ise seda hea meelega teevad. Tasub aga meeles pidada, et pikas perspektiivis on kindla päevakava ja -rutiinide hoidmine tasuvam, sest see loob lapsele turvatunde.

Kasutage visuaale

Lapsed, sealhulgas autismispektrihäirega lapsed, kellele meeldib etteaimatavus võivad minna endast välja, kui toimuvad nende jaoks ootamatud muutused. Neid ja ka teisi lapsi toetab visuaalse päevakava kasutamine. Päevakava kirjeldab ära kogu päeva jooksul toimuva (7.00 äratus, mine vannituppa, pese nägu.
8.00 hommikusöök).

Päevakava struktuur ja raskusaste sõltub lapse vanusest ja arengutasemest. Päevakava võib koostada ainult piltidega, ainult sõnadega või ka nende kombinatsioonina.

Tehke plaane

Tasub proovida planeerida suviseid tegevusi nii vara kui võimalik ja anda plaanidest teada ka lastele. Planeerimine võib hõlmata nii üksiksündumuseid (vanaemale külla minemine) kui ka igapäevaseid tegevusi (näiteks ujumas ja mänguväljakul käimine). Isegi üks selline kindel tegevus päevas võib anda lapsele nii-öelda keskpunkti, mille ümber ülejäänud päev üles ehitada.

Veetke aega õues

Mõnedele lastele võib kodu muutuda „turvaliseks kookoniks“ ja võivad seetõttu veeta liigset aega ekraanide seltsis. Eriti võib see ohustada sotsiaalse suhtlemise raskuste ja sensoorselt tundlikumaid lapsi. Nutiseadmetes veetmise aega võib aidata vähendada laagrites osalemine. Seal on palju aktiivseid tegevusi ja üsna kindel päevakava. Kui laps suvel mõnest laagris osa ei võta, siis tasub leida aktiivseid tegevusi, mis lapse silmad särama paneb ja ka päriselt neid koos perega teha. Tasub meeles pidada, et füüsiline aktiivsus on kasulik nii kehale kui vaimule. Eriti aga üliaktiivsetele lastele.

Säilitage (või looge) käitumise süsteem

Lapsed, eriti teismelised, tunnevad ennast turvalisemalt, kui nad teavad täpselt, mida neilt oodatakse ja milliseid hüvesid positiivne käitumine neile toob. Ka näiliselt piiritul ja piirideta suvevaheajal on see oluline. Tuleks valida kaks või kolm soovitud käitumist ning kasutada järjepidevat positiivset kinnistamist. Seejuures on oluline püüda nii palju kui võimalik ignoreerida negatiivset käitumist. See õpetab lastele, et positiivne käitumine toob neile rohkem hüvesid kui negatiivne. Viimane ei too neile isegi mitte tähelepanu. Eelkoolieas võib suurepäraselt toimida täidetud ülesannete jälgimise tabel, mida täita näiteks kleepsudega. Väga oluline on seatud kokkulepetest kinni pidada. 30 minutit ekraaniaega on 30 minutit ekraaniaega.

Märgake, mis tekitab lapses ärevust

Suvi võib tuua väga palju muutusi, uusi inimesi ja tegevusi. See kõik võib lapses põhjustada liigset stressi ja ärevust. Tasub proovida analüüsida, mis täpsemalt on lapse ärevuse põhjuseks. Kas lapsel võib olla raskusi vanemast eemaldumisega? Kas stressi tekitab mingisugune konkreetne tegevus või olukord? Selle väljaselgitamiseks võib lapsel küsida avatud küsimusi. Vältima peaks kinnisi küsimusi. Selle asemel, et lapselt küsida, kas ta on mures eesootava laagri pärast võiks hoopis küsida, milliseid tundeid laagrisse minemine lapses tekitab.
Uue kogemuse eel aitab lapse ärevust vähendada järk-järguline uue olukorraga kohanemine. Kui lapsel esineb lahutamiskartust, siis võib proovida vanem olla uues kohas lapsega mõnda aega koos ja enda kohaloleku aega järjest vähendada. Abi võib olla ka sellest, kui anda lapsega kokkupuutuvatele täiskasvanutele lapse murekohtadest teada.

Valmis kõige hullemaks?

Isegi kui olete koostanud parimad plaanid ja päevakavad ning palju vaeva näinud, siis tuleb arvestada, et alati ei ole võimalik kõiki lapse käitumisprobleeme vältida. Tagasilangus on normaalne! Vanemana on oluline püüda hoida enda seisukohti rahulikult, kindlalt ja järjepidevalt. Füüsiline karistamine ja karjumine ainult süvendab lapse negatiivset käitumist, piiridest läbilaskmine aga õpetab, et mida kõvemini ma karjun, seda tõenäoliselt ma soovitu saan.

 

Allikas: Beth Arky, Child Mind Institute. Tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash.

 

Varajase Kaasamise Keskuse spetsialistid nõustavad lapsi ja peresid nii Tartus, Otepääl kui veebi teel. Oled oodatud – ära jää oma murega üksi!