Kas paneme “paha lapse” nurka? Ei pane! Kas laps on üldse paha? Ei ole! Millised mõtted jäid kõlama meie veebikoolituselt “Kas paneme “paha lapse” nurka?”? Millal ja milliseid koolitusi veel tulemas on?
Montessori pedagoogika keskendub lapsele kui tervikule ja hoiab tähelepanu all nii füüsilist kui ka emotsionaalset heaolu. On teada, et lapse akadeemilised oskused arenevad edukamalt, kui ta tunneb ennast klassiruumis mugavalt ja kaasatuna.
Montessori koolitusel pannakse suurt rõhku lapsega kontakti saavutamisele. Kui laps tuleb rühma või klassiruumi, siis soovitatakse laskuda tema silmade kõrgusele, suruda tal kätt ja öelda midagi sellist: „ Ma olen nii õnnelik, et Sa täna siin oled.“
Siinkohal 10 mõtet, kuidas ka kiirel ajal saame lapsele näidata piisavalt oma kiindumust ning kuidas me saame olla kindlad, et nad tunnetavad meie armastust ja toetavat suhtumist.
Kui väikelaps on endast väljas, ei ole see häbiväärne ega karistamist vääriv käitumine. See on hüüd tähelepanu järele, märguanne magama mineku soovist või hoopis üleskutse kindlamate, järjekindlamate piiride kehtestamisele. See on väikelapse sisse- ja väljalülitusnupp, mis katsetab tema iseseisvumise piire. Tal on ülekaalukas impulss oma piiridest väljaastumiseks, samal ajal on tal ka hädasti tarvis teada, et ta on endiselt turvalistes raamides. Selles pole kahtlustki, et lapsed vajavad distsipliini. Ameerika tunnustatud väikelaste käitumisekspert Magda Gerber on öelnud: ”Distsipliini puudumine ei ole lahkus, vaid hooletus.”
Toimiva ja efektiivse distsipliini võti on meie suhtumine. Väikelapseiga on ideaalne aeg lapsevanemate vanemlike oskuste lihvimiseks. Sobivad vanemlikud oskused tagavad ausa, kindla ja empaatilise juhendamise, millest meie lapsed sõltuvad ka aastate pärast.
Siin on mõned juhised:
Paljudel lastel on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. Tundepuhangud, jonnihood, virisemine, trotslikkus – need kõik on iseloomulikud reageeringud nendel hetkedel, kui laps kogeb võimsaid tundeid, mida ta ei suuda kontrollida. Mõned lapsed on õppinud, et kui nad jonnivad või vinguvad, siis see ebasobiv käitumine annab soovitud tulemuse, näiteks vanemate tähelepanu võitmise või lisaaja nutiseadme jaoks. Samas on ka lapsi, kellel on raskusi rahulikuks jäämisega, sest nad on ebatavaliselt tundlikud. Kuidas sellises olukorras last rahustada?
Hea on teada, et lapsele on võimalik õpetada, kuidas jonnimise või trotsliku tegutsemise asemel rahulikuks jääda.
