fbpx

Millised on igavuse head küljed?

Et väga palju tegevusi ja laagreid tühistatakse, on paljude laste mantraks saanud: „Mul on nii igav.“ Ülesanne, kuidas oma lapsi lõbustada, teeb raske aasta lapsevanematele veelgi keerukamaks. Tegelikult on see, kui lapsed tunnevad igavust, normaalne.

„Igavus aitab lastel väärtuslikke oskusi arendada,“ ütleb psühholoogiadoktor Stephanie Lee, Child Mind Institute’i hüperaktiivsus- ja käitumishäirete keskuse direktor. Esiteks aitab see lastel taluda ideaalsest kehvamaid kogemusi. „Igavus ei pruugi olla väga häiriv,“ selgitab ta, „kuid see pole ka lõbus. Elu nõuab meilt pettumustega hakkamasaamist ja emotsioonide reguleerimist, kui asjad ei lähe nii, nagu meie soovime, ja igavus on suurepärane viis nende oskuste õpetamiseks.“

„Igavus aitab lastel arendada planeerimisstrateegiaid, probleemide lahendamise oskusi, paindlikkust ja organiseerimisoskusi – olulisi võimeid, mida ei pruugi olla lastel, kelle elu on tavaliselt väga struktureeritud,“ lisab Child Mind Institute’i haridusspetsialist Jodi Musoff.

Lastel ei aita neid oskusi omandada igavus ise, vaid see, mida nad oma igavusega peale hakkavad. „Tavaliselt ei planeeri lapsed oma päevi, ent kui nad töötavad ise oma vaba aja sisustamisega, peavad nad koostama plaani, organiseerima materjale ja lahendama probleeme,“ selgitab ta. „Nende oskuste arendamine aitab lastel paremini toime tulla mitmesuguste akadeemiliste ülesannetega, nagu pikaajaliste kohustuste täitmise planeerimine, ning arendada paindlikkust rühmaprojektide ja sotsiaalsete oskuste kallal töötades.“

Lisaks soodustab igavus loovust, enesehinnangu tõusu ja originaalset mõtlemist. „Peaasi on aidata lastel õppida oma igavust juhtima, et nad saaksid arendada iseseisvust ja tunda, et neil on kontroll oma õnne ja heaolu üle,“ soovitab dr Lee.

Kuidas saaksid vanemad igavuse positiivsele mõjule kaasa aidata?

Tegele igavusega ennetavalt

Kui laps ütleb: „Mul on igav,“ võib see olla tingitud paljudest erinevatest põhjustest. Ta võib olla näljane, otsida tähelepanu, olla huvitatud sellest, mida Sa teed, või otsida midagi, mis tema aega sisustaks. Kuigi on oluline kaaluda, mille üle ta tegelikult kurdab (ja anda talle süüa, kui tal on nälg!), ole oma kohese reaktsiooniga ettevaatlik. Kui loobud oma tegemistest sellepärast, et laps vajab tähelepanu, ei õpi ta ise oma meelt lahutama. Või kui hakkad mõtlema, mis tegevusi lapsele pakkuda, iga kord, kui ta küsib, pole tal võimalust oma värskete ideedega välja tulla. Laste valikutega seoses on parem olla proaktiivne kui reaktiivne.

Loo tegevustest nimekiri ja tabel

Et lapse kaeblemist vältida, soovitab dr Lee varuda oma lapse jaoks veidi aega, et koostada nimekiri talle meelepärastest tegevustest, lõbusatest ülesannetest või pikemaajalistest projektidest. Ideaalis on see segu Sinu ja Sinu lapse ideedest – alustuseks võite arutada, mis on lapsele varem meeldinud, vestelda uutest asjadest, mida ta sooviks õppida, ja võimalustest, kuidas juba kodus olevaid asju kasutada. Selle nimekirja abil saate luua tegevuste tabeli (noorematele lastele piltidega), mille poole laps saab igavust tundes pöörduda, selle asemel et Sinu juurde tulla.

„Kasutage seda tabelit kooskõlas päevakavaga,“ soovitab Musoff. „Planeerimata aeg on paljudele lastele ebamugav, seega andke neile teada, mis päeva jooksul toimub, ja sellest, kui kaua nad peaksid mõne oma tegevuse juures olema. See kinnitab neile, et nad pole lõputult omapead, aitab ülesande juures püsida ja pakub näite sellest, kuidas oma aega struktureerida, et nad oskaksid seda viimaks ka iseseisvalt teha.“

Väiksematele lastele võiks tegevuste tabel sisaldada näiteks järgmist:

  • hommikusöök või piknik kaisukaruga;
  • putukate või muude looduses leiduvate esemete jaht;
  • ehita kindlus ja mängi selles;
  • Legod või muud ehitusmänguasjad;
  • pusled;
  • värvimis- või käsitööprojekt;
  • tee sugulasega (video-)kõne.

Suurematele lastele või teismelistele:

  • lauamängud;
  • joonistus- või muu kunstiprojekt;
  • lemmiksarja raamatu lugemine;
  • alusta aia- või mõnd muud väliprojekti;
  • loo podcast või veebisait;
  • õpi mõni TikToki tants selgeks;
  • tööta mõne sportliku oskuse kallal.

„Kui lapsed kurdavad, et neil on igav, suunake nad tegevuste tabeli juurde,“ ütleb dr Lee. „Aja jooksul saate ennast protsessist eemaldada ning hakata oma lapsi premeerima ja kiitma, kui nad leiavad, mida iseseisvalt teha.“

Tunne ära tähelepanu otsimise vajadus

Sageli, kui lapsed keelduvad igast ideest, ei ole põhjus see, et neile ei meeldiks need valikud, vaid see, et nad tahavad Sinu tähelepanu. Mida kauem suudavad nad kaasata Sind arutelusse sellest, mida teha, seda kauem saavad nad tähelepanu. Lapsele tähelepanu pööramine toimib sageli tasuna. Seega vastupidi sellele, mida Sa ootad, ei julgusta pikk arutelu last oma igavusega tegelema.

Kui Sinu laps ei soovi iseseisvalt tegevust valida, pead võib-olla kulutama natuke rohkem aega tema ümbersuunamiseks. Siiski hoia vestlus lühike ja konkreetne. „Anna lastele kaks varianti ja palu neil üks välja valida,“ soovitab dr Lee. „Ja kui kumbki neist ei meeldi, palu neil endal valida midagi muud. Kui nad järgmise viie minuti jooksul midagi muud ei leia, vali midagi ise. Seejärel täpsusta, millal saad olla kättesaadav, et neile tähelepanu pöörata, ja ära reageeri nende soovile lõputult valikuid pakkuda.“

Julgusta lapses loovust

Loovalt mõtlemine on igavuse peletamise võti, kuid mõnikord takistab seda võimetus planeerida ja pihta hakata. Näiteks kui pappkarp võib inspireerida loovust igas vanuses, siis Musoffi sõnul ei pruugi mõned lapsed isegi teada, kust alustada. Sel juhul pead õpetama neile iga sammu kavandamist ja aitama neis arendada probleemide lahendamise oskust. Küsi neilt, mida nad kõigepealt teevad, milliseid materjale vajavad ja milliseid samme astuvad. Teised lapsed võivad vajada ainult väikest tõuget, et hakata „kastist väljapoole“ mõtlema.

Väikeste laste jaoks, kes mängivad oma leludega alati ühtemoodi, võid võtta aega ja näidata, kuidas teisiti mõelda. Et laps kogu aeg sama torni ei ehitaks, võiksid võtta välja loomakujud ja paluda ehitada loomaaed, kus oleks koht eraldi igale loomale. Kas mõni loom vajab suuremat pinda? Kas teatud loomad saaksid koos elada? Sama saab teha ka käsitöötarvete või nukuriietega. Nende asjade kokku sobitamine, mis tavaliselt kokku ei käi, on sageli suurepärane viis loova mõtlemise käivitamiseks.

Vanematele lastele anna vabal teemal ülesandeid (projekte, mida saab teha mitmel viisil ja millel on mitu võimalikku tulemust), mis aitavad neis arendada probleemide lahendamise oskust. Näiteks hõlmab aardejaht teema väljamõtlemist, marsruudi planeerimist, esemete peitmist, vihjete kirjutamist ja auhinna määramist. Tehnoloogiahuvilised lapsed saavad uurida oma veebisaidi või podcast’i loomise paljusid erinevaid samme. Või ulata neile kast, mis on täis vanu rõivaid või katkist elektroonikat. Andke neile ülesanne koostada nende esemetega üks lugu, ehitada midagi kasulikku, otsida igale esemele uus otstarve vmt. Nad võivad leida uue kire või tõsta oma enesehinnangut, lahendades võimatuna näivaid probleeme.

Jää realistlikuks

Ükskõik kui proaktiivne Sa ka poleks, ei täida tegevuste nimekiri kogu lapse kogu päeva. Et välja mõelda, kui kaua Sinu arvates laps iseseisvalt mängib, mõtle tema tavalisele aktiivsustasemele ja sellele, kui kaua ta suudab klassis paigal istuda. Ühiste tegevuste aeg eelkoolis on umbes 15 minutit järjest, kuid tund põhikoolis 50 minutit. Väga aktiivsed lapsed võivad vajada iga 20 minuti tagant pausi õues ringi jooksmiseks, samas kui teistel pole probleemi kaks tundi ühe koha peal istuda.

„Hüperaktiivseid lapsi on raskem pikka aega hõivatuna hoida, sest nende tähelepanu ja keskendumine on häiritud,“ selgitab dr Lee. „Lisaks kaotavad tegevused uudsuse kiiresti, nii et nende entusiasm tegevuste suhtes ei kesta eriti kaua.“

Viimaks saad teada, kui kaua on Sinu laps võimeline ise enda aega sisustama. Enne tegutsemisaja lõppu kontrolli teda ja premeeri tema head käitumist, et ta tunneks uhkust, et suudab midagi ise teha. Preemiaks võib olla kiitus, ühiste lõbusate tegevuste jaoks punktide teenimine, veepüssivõitlus või isegi aeg elektroonika seltsis.

Tegele läbikukkumisega

Sa pead aitama oma lapsel ka ebaõnnestumisega leppida – see on veel üks igavuse hea külg. Võib juhtuda, et kui projekt ei kulge plaani järgi, vaid kukub läbi, on teistsugune lähenemine äärmiselt oluline. „Ebaõnnestumine kasvatab pettumuste talumist, visadust ja teravust,“ ütleb Musoff. „Peame aitama lapsel mõista, et ebaõnn polegi nii hirmus.“

Sa saad ebaõnnestumise positiivset külge rõhutada, küsides lapselt, mis töötas ja mis mitte. Kui Sinu laps peab õppima, kuidas millegi juures püsida, julgusta teda jätkama. Kui lapsel on vaja õppida, kuidas olla paindlikum, aita tal luua oma materjalidega teine projekt.

Reageeri igavusele põnevusega

Kui aidata lapsel vaadata igavust kui võimalust midagi teha, on see kasulik nii talle kui Sulle. Lapsed proovivad uusi tegevusi, õpivad pettumist taluma, õpivad võtma initsiatiivi ja enda meelt lahutama, omandavad planeerimisstrateegiaid ja probleemide lahendamise oskusi, suurendavad visadust ja enesekindlust ning õpivad ennast paremini tundma. Lisaks kuuled vähem kaeblemist ja saad rohkem aega iseendale. Järgmine kord, kui Sinu laps ütleb: „Mul on igav,“ vasta: „See on ju super! Ma ei jõua ära oodata, et näha, mida Sa tegema hakkad!

 

Allikas: Gia Miller, Child Mind Institute; tõlkinud ja toimetanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Kelly Sikkema

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel. Oodatud on nii lapsevanemad kui õpetajad, lapsehoidjad ja kõik teised lastega töötavad spetsialistid!

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ