fbpx

Kuidas toetada last kooli minemisel

Paljude perede jaoks on saabuval sügisel lausa kaks olulist sündmust: laps/lapsed lähevad kooli ning vanemaid oodatakse vähemalt osalise tööajaga tagasi kontoritesse. Paljude jaoks on see pöördumine tavapärase juurde, kuid kaugtöö ja koduõppega kohanenud perede jaoks võib see olla keeruline. See toob kaasa uusi rutiine, ootusi, tegevusi ja uusi pingeid.

Ärevus asjade tasakaalus hoidmise ees

Pärast pikalt kestnud koduõpet tekitab lapsevanemates ärevust, kuidas saada kõik perekonnaliikmed õigel ajal koduuksest välja. Peredes on pikalt olnud murekohaks töö- ja pereelu ühildamine: kuidas toime tulla töötamise ja laste õppimisega. Nüüd on see vastupidi: kuidas me tuleme toime omavahelise suhtlemise ja erinevate ajakavadega.

Kooliaasta algus on alati kohanemise aeg, mil tõuseb ärevustase nii lastel kui ka lastevanematel. Lapsed ei ole harjunud õppima koolis pikki päevi, kuna on varasemalt olnud lühemad päevad ning kergemad nõudmised. Soovitatakse mitte teha kõiki muudatusi korraga, vaid olla pigem paindlikud.

Lapsi, kellele tekitab vanematest lahus olemine ärevust, võiks harjutada enne kooli minemist vanematest eraldi olema. See aitab neil mõista, et vanemad lähevad ja tulevad tagasi. Lastele tuleb anda aega, et nad jõuaksid kohaneda.

Sotsiaalne ärevus

Üks ärevust suurendav allikas võib olla suhtlemine kaaslastega, viibimine suures klassiruumis. Nendel lastel, kellel oli enne pandeemiat sotsiaalne ärevus, oli viimane aasta pigem puhkus stressist. Võib juhtuda, et sotsiaalselt ärevad lapsed lausa keelduvad kooli minemast. See nõuab lapsevanematelt ette planeerimist, olgu see siis kooli külastamine või koolitöötajatega vestlemine.

Suureks väljakutseks on kaasata neid lapsi, kellel olid negatiivsed kogemused seoses kodus õppimisega ning kes ei ole kooli suhtes positiivselt meelestatud. On vaja keskenduda suhete taastamisele ja suhtlemisvõrgustiku ülesehitamisele, et nad tunneksid, et on taas osa oma koolist. On vajalik aidata neil luua üks ühele suhteid õpetajatega, et nad tunneksid ennast osana koolikogukonnast.

Suhtlemine õpetajate ja eakaaslastega „hoiab lapsi koolis“. Kui lastel ei ole võimalik eakaaslastega suhelda, võib tekkida tunne, et koolis käimine on nagu töö. Seda nägime me õppeaasta lõpus kui väsinud ja läbipõlenud võivad lapsed olla. Ja kuigi nad lootsid, et uuel õppeaastal on kõik teisiti, kerkis üles ikkagi mure „kas neile üldse enam meeldib koolis käia“.

Kooliga paremini kohaneda aitab muudest tegevustest osa võtmine, mis ei ole seotud kooliga (huviringid jm). Laste jaoks on oluline kuuluda kusagile gruppi või teha midagi, mis on organiseeritud juhendaja poolt. Sa võid oma last ka harjutada mänguväljakul mängima koos teiste lastega. See annab lapsele aimu, mis teda koolis oodata võib.

ljakutsed laste käitumises

Tavaliselt peavad õpetajad esimest koolikuud kohanemiseperioodiks, kus lapsed õpivad klassiruumis toimuvaid rutiine, mida peab edaspidi järgima. Nad saavad uuesti teadlikuks sellest, milline käitumine on oodatud/aktsepteeritud. Sellel aastal võib koolilaste kohanemisperiood kauem aega võtta kui tavaliselt.

Lapsel, kellel varasemalt esinesid koolis käitumisprobleemid, võis minna koduõppe ajal paremini. See võib tuleneda sellest, et nad käisid vähem koolis ja neile esitati vähem nõudmisi. Koduõppel olles, ei pidanud lapsed vahetama klassiruume – mis on tihtipeale käitumisprobleemide vallandaja. Vähem lapsi tähendab üldjuhul vähem tähelepanu hajumist ja müra.

Kui lapsevanemad ja õpetajad annavad lastele käitumise osas selgesõnalisi signaale, on lastel lihtsam klassiruumis kohaneda.

Sea lapsele realistlikud eesmärgid

Eksperdid on rõhutanud, et lapsele seatud ootusi tuleks kohandada nii, et need kajastaksid tegelikku hetkeolukorda, mitte seda, kus nad võiksid olla. Ei tohi lastele seada liiga kõrgeid ootusi, muidu võivad nad hakata tundma ennast halvasti ning koolis käimine võib muutuda vastumeelseks. Laps peab koolis tundma eduelamust, et tekiks motivatsioon seal käia ja tunnis kaasa teha.

Õppimises mahajäämine on lapsevanemate jaoks suur murekoht. Meeles tuleb pidada, et Sinu laps ei ole ainukene, kes on õppimises maha jäänud. Esmatähtis on siiski, et paar esimest koolikuud peaksid olema keskendunud pigem lapse heaolule.

Suhtle lapse õpetajatega

Anna ka õpetajale tagasisidet, kuidas Sinu lapsel läheb ning ka nemad annavad Sulle teada, kuidas laps koolis toime tuleb. Praegu on palju muutusi koolikeskkonnas ning Sa soovid teada õpetajate ootusi. Mida rohkem informatsiooni on Sinul, seda rohkem saad aidata oma lapsel paremini kooliga kohaneda.

Ära ignoreeri probleeme

Üks hea põhjus miks õpetajatega suhelda, on võimalike probleemide vältimine. Info kiire vahetamine aitab ennetada probleemide süvenemist. Õpetajad soovivad, et tahaplaanile ei jääks ka lapsed, kes võiksid suures klassiruumis vajada rohkem individuaalset tähelepanu või kellel tekivad õpiraskused. Lapsevanemana võiksid  Sa toetada oma last nii palju kui võimalik, suheldes ka õpetajatega.

Kui Sinu lapsel tekivad käitumisprobleemid või ärevusetunne, siis on lapsele vaja tagada eritugi, isegi kui Sa arvad, et see kõik on tingitud muutustest. Ärevuse või probleemse käitumise tekkides tuleb mõista, et mida kauem peab laps sellega üksinda toime tulema, seda raskem on hiljem sellest lahti saada. Otsi varakult lapsele tuge!

Lapsevanemate stress

Eksperdid märgivad, et ka lapsevanemad võivad tunda sügisel ärevusetunnet, kuna nooremaid lapsi ei vaktsineerita ning hirm laste haigestumise üle on suur. Isegi külmetushaigused võivad tekitada vanemates stressi.

Parim asi, mida lapsevanem saab teha, on enda vaimse tervise eest hoolt kanda. Tuleb märgata oma ärevustaseme tõusu ja stressiilminguid ning sellele õigeaegselt reageerida. Vanemad, kes on mures seoses „uuesti kooli minemisega“, võiksid endale meelde tuletada, et praegu on olnud suvevaheaeg ja see on tavapärane, et lapsed sügisel kooli lähevad.

 

Allikas: Child Mind Institute, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ