fbpx

Tulevikuks ettevalmistatud vastupidavate laste kasvatamine

Miks kohanemisvõime, ebaõnnestumisega hakkamasaamine ja teised nö. „pehmed väärtused“ on edu saavutamiseks olulised?

Paljud vanemad on ärevad ja nõutud teemal, kuidas aidata oma lastel edu saavutada maailmas, mis ei sarnane enam maailmaga milles nad ise üles kasvasid.  Ebamäärasusega silmitsi seismine võib tekitada meis ärevust ning selle ärevuse anname me edasi oma lastele.

Ma kaitseme ja suuname oma lapsi liigselt ning muudame nad seeläbi riskikartlikeks reeglite järgijateks. Ometi on see täpselt vastupidine mõtteviisile, mida nad vajavad, sest erinevate valdkondade ekspertide sõnul on tulevikuks tarvilikud ellujäämisoskused kohanemisvõime, uudishimu, riskivõtmine ja paindlikkus.

Me premeerime noori õigete vastuste meelde jätmise eest, kuid kiirelt arenevas maailmas on olulisem küsida teravaid küsimusi. Miks? Sest info/teadmised on kättesaadavad sõrmeviipega. Oluliseks saab mida selle infoga/teadmisega teha, kuidas sellele hinnangut anda ning kuidas seda uudsel ja märkimisväärsel viisil teiste teadmistega siduda.

Üliõpilasi julgustatakse omavahel võistlema auhindade, trofeede ja väheste kohtade eest tippülikoolides, kuid lähiaastatel muutub halastamatust konkurentsiharjumusest oluliselt väärtuslikumaks koostööoskus. Ikka ja jälle võib näha kuidas heatahtlikud vanemad oma lapsi refleksiivselt mõõdetava edu poole suunavad, seeläbi tahtmatult uudishimu, loomingulisust ja paindlikkust lämmatades.

Vastupidavuse kasvatamine aja jooksul

Kui mõtleme, kuidas saaksime oma lastes vähem ärevust tekitada, tasub endale meelde tuletada, et vanemlusel on pikk trajektoor.

Me kipume arvama, et iga hetk, otsus, edu ja läbikukkumine on kriitilise tähtsusega, kuid aja jooksul saab olulisemaks, et meie lastest kasvaksid ustavad sõbrad, head partnerid, ausad ja usaldusväärsed töötajad, et neil oleks tugev moraalne kese ja nad arendaksid teisi väärtuslikke omadusi. Meie eesmärk lapsevanematena on olla piisavalt julge, et pakkuda oma lastele aega ja võimalusi, et nad eelnimetatud omadusi endas arendada ja näidata saaksid.

Vanematena peame leppima, et meie laste saavutustunne ja eneseväärikus kasvavad ja kahanevad vastavalt õnnestumistele. Inimese õppimiskõver on täis langusi ja tõuse. Me teeme oma lastele teene kui seda neile aeg-ajalt meenutame.

Mõelge oma lapse üleskasvamisest nagu filmist, mitte fotost. See, mis ühel hetkel tundub kriitiline, muutub aja jooksul sageli juhuslikuks. Armastus, toetus, uudishimu, õige valiku tegemise olulise rõhutamine ja võime taluda oma laste eksimusi on kõige olulisemad.

Kui me kaitseme oma lapsi ebaõnnestumiste eest või organiseerime asju nii, et kõik nende ettevõtmised õnnestuksid, moonutame me nende kogemusi, mida nad arenguks vajavad.

Näidake lastele, et usaldate neid

On mitmeid äärmuslike näiteid noortest, kes läbivad ülikooliaastad ilma loengutes käimata või iseseisvalt ühtegi kirjalikku tööd esitamata. Eraõpetaja teeb seda nende eest. Kuidas see võimalik on? Selliste noorte vanematel on mõtteviis, et nad ei lase ühelgi hindel oma lapse edu takistada.

See ei tähenda, et eraõpetajatel pole hariduslikule maastikule asja. Nad võivad juhendada õpilasi õppeainete eriti keerukate tahkute juures või ainetes, mis on erakordselt rasked, kuid õppekava vältimatu osa. Eraõpetaja palkamine näitab lastele, et abi vajamine ei ole häbiväärne; teadmine kuna abi küsida, on oluline. Kui lapsel või teismelisel on õpiraskusi, siis eraõpetajad saavad tutvustada neile võimalusi, kuidas tõhusamalt õppida. Kuid eraõpetaja palkamine võib saata ka sõnumi, et ma kardan, et sa pole piisavalt tark.

Kartlik perekond on selline, kus lapsevanemad ei usalda oma laste intelligentsust, pädevust ega tervet mõistust. Nad ei usu, et ümbritsev maailm pakub eeliseid, mis on ellujäämiseks vajalikud. Nad ei usalda õpetajaid ega süsteemi; nad peavad kaalukaussi enda kasuks kallutama, sest nad kardavad, et seda, mida nende lapselt nõutakse, pole lapsel pakkuda. See on hävitav umbusalduse märguanne.

Kui palju iganes raha ja vaeva selline laste edu manipulatsioon ka ei võtaks, me teeme seda, sest see pakub meile kontrolliillusiooni. On palju raskem anda kontrolli laste endi kätte.

Mida suuremad on meie sisemised varud, seda vastupidavamad oleme me ärevuse allikate suhtes oma ja oma laste eludes ning seda efektiivsemalt suudame me hakkama saada ja juhtida eluviisi, mida juhivad läbimõtestatud valikud.

Kui me oleme oma lastega, on arusaadav, et reageerime nende ärevusele ärevusega. Arusaadav, aga mitte kasulik. Lapsed muretsevad paljude asjade pärast: kas mul on keegi, kellega koos lõunat süüa? Kas Kerli on ka täna minu sõber? Kas Mati vastab mu sõnumitele? Kas mind valitakse meeskonda? Need mured peegeldavad sotsiaalse arengu normaalseid faase ja pole põhjus muretsemiseks. Et hoida õhkkonda meie laste ja meie endi jaoks rahulikuna, saame ärevust tekitavad olukorrad ümber mõtestada võimalusteks:

“Mind ei pruugita meeskonda valida!”

“Ma tean, et sulle meeldiks kui sind meeskonda valitaks, aga kui ei valita, siis on sul rohkem vaba aega. Mida sa selle ajaga ette võtta sooviksid?”

Või:

“Ma mõistan, et sa tunneksid end halvasti kui sind ei valita, aga sa saad sellega hakkama.”

Need sõnad — Sa võid tunda end halvasti, aga sa saad hakkama — annavad lisaks meie usule lapse võimetesse märku ka sellest, et me saame hakkama ka siis, kui ta end halvasti tunneb.

Miks pehmed väärtused ei ole „pehmed“

Kui suhtume tõsiselt oma laste edukasse ettevalmistamisse väga ebakindla ja kiirendatud tuleviku jaoks, siis ainus oskus, mida me kindlalt teame, et neil vaja läheb, on kohanemisvõime. Elukestev õpe saab olema võtmetähtsusega edu tagamiseks. Lisaks professionaalsetele oskustele konkreetses valdkonnas – näiteks bioloogia, majandus või juura – hõlmab elukestev õpe oskusi nagu näiteks paindlikkus, uudishimu, ebaõnnestumistega hakkama saamine ja koostööoskus. Need oskused on kriitilise tähtsusega, nõuavad pingutust ja intelligentsi, on õpetatavad ning sama rasked meisterlikult omandada kui professionaalsed oskused. Igatahes on „pehme“ nende oskuste kohta vale nimetus.

Me teeme oma lastele karuteene, kui nõuame neilt veel üht edasijõudnute kursust selle asemel, et julgustada neid töötama loomade varjupaigas. Meie laste tuleviku edu tarbeks olulisi oskusi saab arendada peaaegu igas kontekstis, kuid oskused salvestuvad paremini, kui tegu on kontekstiga, mida laps naudib.

Kui suudame teha mida meie ajastu nõuab ning uskuda pimesi ja pühendada vähem tähelepanu CV-de täitmisele, saame aidata oma lastel arendada oskusi nagu leidlikkus, ebaõnnestumistega hakkama saamine, riskivõtmine, koostöö ja vaprus.

Üks isa oli sügavalt mures, et tema poeg veedab suure osa ajast kitarri mängides. Leidus mitmeid vanemaid, kelle soovitused olid: võta kitarr paariks nädalaks ära,  limiteeri harjutamiseks kuluvat aega, võimalda ligipääsu kitarrile võttes aluseks hiljutisi hindeid.

Aga mis oleks, kui isa oleks soovitanud poisil hoopis bändi tegemisega alustada? Poiss oleks saanud bändi moodustades ja seal mängides arendada hulga väärtuslikke oskusi: loovust, visadust, koostööd, riskide võtmist ja võibolla ka ettevõtlikke oskusi. Kõike seda läbi tegevuse, mida ta tõeliselt armastas, mis teda motiveeris ja mis teda haaras.

On tavapärane rääkida kastis ja kastist välja mõtlemisest, kuid vahel tasub kasti üldse mitte omada.

 

Allikas: Child Mind Institute, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash/Dom Hou

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ