Lapsena soovisin saada õpetajaks või arstiks, küll aga ei osanud unistadagi töötamisest eripedagoogi-logopeedina. Keskkooli lõpetades ülikooli erialade tutvustusi lugedes jäi mulle see eriala koheselt silma.

Eripedagoogika-logopeedia hõlmab endas nii pedagoogikat, psühholoogiat kui ka meditsiini. Minu vaieldamatuks eelistuseks on pedagoogika suund.
Hetkel võin õelda, et töötan imelisel erialal, mis pakub omajagu väljakutseid. Kõige enam paelub mind järjest enam väikelapse areng, seda ilmselt seetõttu, et mul on suurepärane võimalus seda hetkel igapäevaselt oma pisikese kõrvalt näha. Ääretult põnev on jälgida, kuidas väikene inimene areneb, omandab sõnu-fraase-lauseid. Ja kui areng ei lähe nii nagu võiks, siis selleks olengi mina! Iga laps on eriline, individuaalne lähenemine on võtmesõnaks.

Mind rõõmustab pere ja sõpradega veedetud kvaliteetaeg. Eelistan seda teha peamiselt looduses matkates, seenel või marjul käies. Samuti loovad positiivseid emotsioone loomad ning fotograafia.