8 kasvatusviga, mida vanemana vältida

Kasvatusvead, mis võivad paar aastat hiljem tabada bumerangina?

Lapsevanemaks olemine on pidev õppimisprotsess, mis ei ole kunagi lihtne. Soovime kasvatada oma lapsest imelise täiskasvanu ja panustame kasvatusse võimalikul parimal moel. Kuid ka lapsevanemad on inimesed ja eksimine on inimlik. Ette võib tulla mitmeid olukordi, kus lapsevanemal jääb tõenäoliselt kasutamata võimalus oma last õigesti suunata. Lõppude lõpuks ei ole meil oma tihedas ajakavas alati aega ega energiat oma laste pidevaks jälgimiseks. Vahest võivad vanemad, ja ka lapsed, teadmatusest käituda ja reageerida viisil, millel on pikas perspektiivis negatiivne mõju. 

Kui teatud käitumismuster on juba harjumuseks kujunenud, on seda raske muuta. Väikelapse iga on kõige sobivam aeg õigete harjumuste ja käitumismustrite kujundamiseks. Väikesed kasvatusvead võivad tulevikus põhjustada suuri probleeme.

Järgnevalt on välja toodud 8 kasvatusviga, mida vältida.

1. Vanem ei ole eeskujuks

Lapsed on nagu käsnad, kes imavad endasse vanemate käitumist ja suhtumist. Kui lapsevanem teeb midagi positiivset või käitub hoopis ebasobivalt, siis lapsed jälgivad ja õpivad. Lapsed vaatavad oma vanematele alt üles ning eeldavad, et see, mida ema või isa teeb või kuidas käitub, on õige (isegi, kui see nii ei ole ja me oma lapsele ebasobivat käitumis- või suhtumisviisi õpetada ei soovi).

2. Ebasobivale käitumisele mitte reageerimine

Mida Sa vanemana teeksid, kui näeksid oma last teist last kiusamas? Kas reageeriksid ebasobivale käitumisele ja püüaksid lapsele selgitada, et selline käitumine on vastuvõetamatu? Või Sa lihtsalt ei reageeri taolisele olukorrale (võibolla tundub see Sinu jaoks isegi naljakas)? Kui see viimane, siis kasvab laps üles teadmisega, et ebasobiv käitumine on vastuvõetav. On hädavajalik sekkuda ja korrigeerida ebasobivat käitumist. Ainult see aitab lapsel kasvada täiskasvanuks, kes on tähelepanelik ja tundlik teiste tunnete suhtes ning mõistab, et nende nii sobiv kui ka ebasobiv tegevus võib avaldada püsivat mõju.

3. Lapse mõtete ja arvamuse mitte aktsepteerimine

Iga laps on ainulaadne isiksus, kellel on omaenda mõtted ja vaated. Kui lapsel on millegi kohta arvamus, laske tal seda jagada ja julgustage teda seda tegema. Ärge alandage neid ignoreerides seda, mida lastel on öelda, või mitte nõustudes nendega öeldes „Mina olen täiskasvanu, seega mina tean paremini“. Pikemas perspektiivis võib teie lapsest kasvada täiskasvanu, kes hoidub oma mõtete ja arvamuse väljendamisest sellepärast, et ta ei tunne ennast enesekindlalt. 

4. Vanem ei vabanda oma vigade pärast

Oma tegude eest vastutuse võtmine on lapsele hindamatu õppetund. Kui vanem leiab ennast olukorrast, kus ta on teinud lapsele liiga, ei ole häbiasi seda tunnistada ning vabandada. Seda tehes on vanem lapsele eeskujuks ning näitab, et inimesed lähevad vahest üle piiri ning kui seda tehakse, on oluline vabandada.  Kui vanem oma eksimusi lapsele kunagi ei tunnista, kasvab lapsest täiskasvanu, kes keeldub võtmast vastutust oma tegude eest ning katkestab probleemide ilmnemisel suhted enda jaoks oluliste kaaslastega. 

5. Lubadustest mitte kinni pidamine

Teie laps usaldab teid ning peab teie sõnu oluliseks. Kui midagi oma lapsele lubate (ükskõik kui tühisena see lubadus tundub), veenduge, et oma lubaduse täidate. Kui vanemad oma antud lubadusi ei täita, hakkab laps arvama, et see on aktsepteeritud, et lubadusi võib murda. Samuti võivad lapsed tekkida usaldusprobleemid – mitte ainult oma vanematega vaid ka kõikide teiste inimestega, kellega nad elu jooksul kokku puutuvad. 

6. Ei luba lapsel mugavustsoonist välja tulla

Iga vanem armastab oma last ja soovib anda lapsele parimat. Vanematena ei tee me lapsele teenet, kui ei luba neil tulla mugavustsoonist välja. Kui vanem jälgib ja kontrollib igat lapse otsust, ei anna see lapsele võimalust ise õppida ja mõelda. Selline ülemäärane reguleerimine võib viia selleni, et lapsest kasvab täiskasvanu, kes ei ole enesekindel. Laske lastel teha otsuseid ning aidata vaid siis, kui nad seda tegelikult vajavad. Vanematena ei saa me alati olla kohal, et lapsel käest kinni hoida – las lapsed õpivad ise oma lahinguid pidama! 

7. Laste uudishimu ignoreerimine

Uudishimu on teejuhiks kriitilisele mõtlemisele. Kui laste uudishimu pisendada, siis peatub nende kaasasündinud uudishimu ja potentsiaal uusi asju õppida. Lapsed on uudishimulikud – las nad esitavad oma küsimusi. Maailm on nende jaoks põnev ja nad soovivad teada ja näha, mida on sellel nende jaoks pakkuda. Julgustage küsima küsimusi ja õpetage lastele iga päev midagi uut. Veelgi enam, jagage lastega oma uudishimu ja täiendage ka oma teadmisi – õppimisel ja uute asjad omandamisel ei ole vanusepiirangut!

8. Vanemad ei veeda piisavalt aega oma lastega

Elu on kiire ning sageli tundub, et aega kõige jaoks lihtsalt ei jätku. On väga oluline, et vanematel õnnestuks veeta kvaliteetaega oma laste ja perega. Väikesed lapsed eelistavad oma vanemate seltskonda sõprade omale ja selle mittesaamine avaldab negatiivset mõju laste psüühikale. Paljud uuringud on näidanud, et lapsed, kes ei saa vanematega piisavalt kvaliteetaega, kannatavad sageli vaimse tervise probleemide all. Seega, ükskõik kui raske see ka ei tunduks, leidke aega oma lastega koosolemiseks. 

Lapsevanemaks olemine on üks kõige keerulisemaid, kuid samas ka kõige tasuvamaid rolle, mida elus ette võtta. See artikkel ei ole mõeldud kritiseerimiseks, vaid pigem juhendiks, mis aitab teil navigeerida läbi kasvatuse keerdkäikude. Pea meeles, et täiuslikkus pole eesmärk; eesmärk on olla iga päev natuke parem.

Autor: Sakshi Wilson, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash