fbpx

Miks ei saa poisid piisavalt vaimse tervise abi?

„Kui Sinu elus ei ole kedagi, kelle poole Sa saaksid pöörduda ja öelda, kuidas Sa ennast päriselt tunned, võib juhtuda, et saad väga haiget.“

Alexander oli keskkoolis käies sügavas depressioonis. Ta mõtles enesetapule, oskamata seletada, mis temaga toimub. Ta ei küsinud abi. Kui ta ei olnud koolis, vedeles ta päev läbi voodis, oli õnnetu, tal puudus söögiisu ning ta tundis nagu teda ei olekski olemas.

Alles siis, kui Alexander läks ülikooli, veenis sõber teda minema psühhiaatri juurde ning tal diagnoositi depressioon. Tagantjärele ütles noormees, et ta ei otsinud varem abi, kuna uskus, et mehed peaksid ise enda muredega toime tulema. Selline arvamus tekkis tal, vaadates erinevaid filme.

Vaimse tervise eest hoolt kandmine on Ameerika noorte seas suureks probleemiks ning ekspertide arvates ei pööra just noored mehed enda vaimsele tervisele piisavalt tähelepanu. Arstid, õpetajad ja isegi pereliikmed ei tunne ära depressiooni sümptomeid, milleks võivad meestel olla viha, ärritumine ning ka agressiivsus (National Institute of Mental Health). Erinevalt naistest ei tunne mehed tihti ise depressiooni ära, ei räägi sellest ega ei otsi abi, sest arvatakse, et see on pigem naiste probleem.

Kuigi teismelised tüdrukud proovivad enesetappu teha tihedamini kui teismelised poisid (American Foundation for Suicide Prevention), siis poisid surevad selle tagajärjel tõenäolisemalt. Enesetappude sooritamise määr tõusis ühtlaselt 2007ndast kuni 2015nda aastani. 2015. aastal dokumenteeriti USAs 15-19 aastaste poiste seas 1537 enesetappu ning tüdrukute seas 524 enesetappu (Centers for Disease Control and Prevention). Samal ajal on Eestis registreeritud 1 enesetapujuhtum tüdrukute hulgas, 11 juhtumit poiste hulgas (Tervise Arengu Instituut).

Poiste jaoks on abi otsimine kui „märk nõrkusest“, ütlevad spetsialistid. Puberteedieas külastavad tüdrukud tihtipeale günekoloogi, kes võib probleemi märgata ning soovitada pöörduda seoses vaimse tervise probleemidega teiste spetsialistide poole. Teismelised poisid külastavad arste peale seda, kui nad enam näiteks regulaarselt perearsti juures käima ei pea, harvemini.

Raskused depressiooni teadvustamisega

Kui Alexander oli keskkoolis, hakkas tema ema kahtlustama, et pojaga oli midagi valesti. Tal ei õnnestunud poega veenda, et ta oma muredest räägiks. Alexander ütles, et täiskasvanutega, sealhulgas enda emaga, oli keeruline rääkida. “Ma ei teadnud, kuidas nad võivad reageerida sellisele probleemile, mis on seotud vaimse tervisega.“ Samal ajal ei suutnud ta ka ise endale teadvustada, et tal on depressioon, mida ta kirjeldas kui „kivi, mis ei liigu paigast“.

USAs läbi viidud uurimuses (Plan International USA) küsitleti üle 1000 noore vanuses 10-19 aastat. Kolmandik poistest arvas, et ühiskond ootab neilt, et nad „oleksid meheks“ ning saaksid probleemidest ise jagu. Teine kolmandik arvas, et nad peaksid peitma või alla suruma enda tundeid, kui nad olid kurvad või hirmul. Umbes pooled küsitletud poistest ütlesid, et nad sooviksid rohkem teada “õigusest tunda ennast nii, nagu Sa hetkel tunned“.

Pärast keskkooli kolis Alexander suurlinna, et minna ülikooli. Teise õppeaasta ajal kannatas ta enda sõnul „suure depressiivse episoodi“ all ning kohtus sõbra tungival soovil esimest korda psühholoogiga. Alexander ütles, et teraapia aitas tal tuvastada ning ka rääkida tuvastamata tunnetest nagu lootusetus ja süütunne. Praegu suhtleb ta vanematega lausa igapäevaselt. Ta on võimeline enda tundeid analüüsima ning nendest avatult enda vanematega rääkima. Noormehe sõnul on see on aidanud nende suhtele kaasa ning nad mõistavad tänu sellele teda paremini.

Välise surve ja stigmade tõttu eemalduvad noored mehed sageli iseenda keskmest/minast

Depressiooni esinemissagedus tõuseb Ameerikas kõige kiiremini teismelisete ja noorte täiskasvanute seas. 2016. aastal diagnoositi 2,6%-l 12-17 aastastest lastest suureulatuslik depressioon (see on 63% rohkem kui kolm aastat tagasi). Mõned eksperdid süüdistavad sotsiaalmeedia ja elektroonika kasvavat mõju, mis mõjutab teismeliste sõprussuhteid. Paljud Ameerika teismelised usuvad, et sotsiaalmeedia aitab neil tunda ennast sõpradega lähedasemana (Pew Research Center). Kuus kümnest väitsid, et enamik igapäevasest suhtlemisest sõpradega oli pigem läbi interneti kui isiklikult kohtudes. 41 protsenti ütlesid, et peamine põhjus, miks nad sõpradega näost näkku ei kohtunud, oli see, et neil oli „liiga palju muid kohustusi“.

Uuringute järgi tunnevad noored mehed meeleheidet seoses lähedaste sõprade puudumisega. 15 aasta jooksul viidi läbi sadu intervjuusid teismeliste poistega kogu USA-s. Leiti, et 85% nendest soovisid lähedat sõprussuhet teiste poistega, kuid tavaliselt lõppes selliste suhete loomine puberteedieas.

Tõsiseks väljakutseks võib osutuda enda suhete ja emotsionaalse läheduse väärtustamine, samal ajal kui enda nõrkuste välja näitamine ei ole soositud. Sellega võivad kaasneda sildistamised „Sa ei ole poiss“ või „Sa ei ole mees“.

Üks näide veel. Adami ema viis oma lapse spetsialistide juurde, kui ta oli 14-aastane. Poisil oli raskusi enda emotsioonide kontrollimisega, esines seletamatuid nutuhooge. Adam ütles, et ta ei tundnud end sõpradega oma tunnetest rääkides üldse mugavalt. Lapse hinnangul on nõustajaga rääkimine lihtsam, kuna selleks nende suhtlus ju mõeldud ongi. Isiklikes suhetes on abi küsimine tihti keeruline ning mõte, et peab olema iseseisev, on sageli painav. „Kui Sa ei saa oma elus kellegi poole pöörduda ja öelda, kuidas Sa ennast tõeliselt tunned, võib juhtuda, et hakkad endale haiget tegema,“ lisas noormees.

Lahendus on suhete loomine

Kui noored mehed ei saa abi, mida nad vajavad, võivad tagajärjed olla laastavad. Võrreldes poiste ja tüdrukute enesetapumustreid, ilmneb, et tõenäosus surra enesetapukatse tagajärjel  on meestel 3,5 korda suurem kui naistel, kuigi naised üritavad seda rohkem. USA-s on vähe juhiseid, mis aitaksid vanematel, haridusasutuse töötajatel ja arstidel mõista noorte meeste vajadusi. Tervishoiuteenuste pakkujatele on koostatud juhendid, milles kirjeldatakse poiste vajadusi seoses tervisega, sealhulgas ka, kuidas poisid võivad vaimse tervisega seotud probleeme väljendada. Fakt on see, et on tehtud liiga vähe tööd, arendamaks praktilisi lahendusi seoses noorte meeste terviseprobleemidega, sh depressiooniga. Lahenduseks võiks olla see, kui täiskasvanud julgustaksid igapäevaselt poisse rääkima ja abi otsima.

Alexander ütleb, et tema jaoks ei ole enam „meheks olemine“ märk iseseisvumisest. Et naised ja mehed oleksid vaimselt terved, peavad nad väljendama oma tundeid ning looma suhteid teiste inimestega. Alexander on veendunud, et kõige olulisem on vaid „inimeseks olemine“!

Allikas: Julie Compton, NBC News; tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Kristina Tripkovic, Jack Sharp’

 

Lisa:

Eestis on selgelt näha, et tüdrukute esmaseid psüühikahäire diagnoosimise juhte on rohkem kui poistel, samas ei ole põhjust arvata, et tüdrukutel vaimse tervise probleeme poistest rohkem on.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

 

Tulemas on selle aasta viimased veebikoolitused! Oodatud on nii lapsevanemad kui õpetajad, lapsehoidjad ja kõik teised lastega töötavad spetsialistid.

 

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ