Teadsin juba kooliajal, et mind huvitab eriala, mis on seotud laste ja noortega, kuid ei suutnud otsustada, kas eelistaksin töötada lasteaias, koolis või hoopis meditsiinivaldkonnas. Eripedagoogika andis võimaluse need valikud ühendada ning mulle meeldib selle eriala vaheldusrikkus ja põnevad väljakutsed!

Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika magistriõppe ja kuigi see andis tugeva teoreetilise baasi, siis tunnen, et kõige rohkem olen siiski õppinud reaalselt lasteaias ja koolis töötades. Lapsed ja noored, kellega igapäevases töös tegelenud olen, on mulle vähemalt sama palju (kui mitte rohkemgi) õpetanud, kui erialane kirjandus ja koolitused. Alati on võimalik juurde õppida ja areneda!

Enda vaimse tervise hoidmiseks on minu jaoks tohutult abi spordist, kunstist ja sõpradest. Olen väga tänulik, et mu ümber on armsaid inimesi, kellega muresid, rõõme ja ühistest huvidest tekkivat vaimustust jagada!