fbpx

Miks vajavad lapsed rutiini ja kuidas luua päevakava?

Kõik pered vajavad normaalseks toimimiseks rutiini või kokkulepitud viisi, kuidas asju teha.  Lapsed ei ole nii oskuslikud ajaplaneerijad kui täiskasvanud ja vajavad selleks vanemate suuniseid. Kui lapsel puudub kindel rutiin ja päevakava, näiteks ei ole kindlat magamaminekuaega, võib vanema korraldus magama minna tulla lapse jaoks ootamatult ja tekitada vastupanu. Lapsel on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab.

Lapse arengu juurde kuuluvad tagasilöögid, arenguhüpped, ärevus ja segadus, rääkimata pulbitsevatest emotsioonidest, millega laps ise veel toime ei tule. Kindel päevastruktuur ja järjepidevad tegevus- ja käitumisjärgnevused on rahustavad ja annavad suure osa turvatundest, mida laps hädasti vajab.

Miks on rutiini olemasolu kasulik?

  • Vähendab võimuvõitlust. Rutiinide sisseseadmine vähendab võimuvõitlust ja stressi, sest vanema soovid ja keelud ei tule lapse jaoks üllatusena. Lapsel on ette teada, millal mida tehakse (millal on hammaste pesemise aeg, mänguasjade koristamise aeg jne).
  • Õpetab kannatlikkust. Lapsel võib tekkida äkksoov minna näiteks mänguväljakule ning kaasneda trots ja jonn, kui tema soovi koheselt ei täideta. Kui lapsele on teada, millal mänguväljakule minnakse, suudab ta oodata. See on tema nädala- või päevakava osa ning laps saab olla kindel, et see juhtub kindlasti.
  • Suurendab lapse iseseisvust. Rutiiniga õpib laps aja jooksul, millal on aeg hambaid harjata või pidžaama selga panna. Lapsed on uhked, et teavad, mida nad peaksid tegema – ja teevad seda ise. Selle asemel, et oodata vanema juhist, tunneb laps end kindlalt, et ise vastutus võtta ja järgmise tegevuse juurde liikuda.
  • Aitab üleminekul ühelt tegevuselt teisele. Päevakava olemasolu ja sellele tähelepanu juhtimine annab lapsele aimu, millal on aeg lõpetada üks tegevus ja alustada järgmist. Kui tegevused ja ajad on lapsele teada, möödub suure tõenäosusega üleminek ühelt tegevuselt teisele sujuvalt ja ilma vastupanuta.
  • Loob sisemise kella. Regulaarsed rutiinsed tegevused loovad lapsele sisemise kella. Lapsel on õhtul kergem uinuda, teades, et päevased tegemised on seljataga, ja lihtsam on ka hommikul kindlal kellaajal ärgata, olles teadlik tegevustest, mis ees seisavad.
  • Samuti mõjutab lapsele harjumuspäraste rutiinide loomine vanemaid ja nad tunnevad end rahulikumalt. Lapse kindel päevakava võimaldab ka lapsevanemal oma aega paremini planeerida.

Kuigi rutiini kehtestamisel ja säilitamisel on palju eeliseid, on oluline jääda paindlikuks. Spontaansus ja loovus on lapse elus olulised tegurid. Näiteks võib hommiksöök oodata, kui tagahoovis on põnev loom või toimub linnas mõni huvitav üritus. Kui päevakava muutub liiga reguleerituks või rangeks, vähenevad sellega kaasnevad eelised ja lapsed tunnevad, et päevakava pigem kontrollib nende igapäevatoimimist, mitte ei tee seda lihtsamaks.

lapse päevakava

Kuidas luua lapsele päevakava ja rutiini?

  • Kasutage pilte. Pildid on püsivad ja võimaldavad rohkem aega informatsiooni töötlemiseks. Pildid aitavad lastel silmaga näha, mida Sa mõtled. Pildid valmistavad last ette ühelt tegevuselt teisele üleminekuks.
  • Määrake kindlaks olulised ajad. Esmalt pange paika söögiajad, suupisteajad, uinakud ja uneaeg. Kui Teil ei ole praegu kindlat ajakava, liikuge järk-järgult järjepidevale rutiinile. Kõigepealt lisage päevakavva vaid paar tegevust (söögi- ja uneajad), millele saab ajapikku lisada täiendavaid tegevusi (mänguasjade kokku koristamine, hammaste pesemine jne).
  • Harjutage kannatlikkust. Kindla päevakava kasutuselevõtt võib lapse jaoks olla alguses raske, kuid nad harjuvad sellega. Püüdke mitte muutuda kannatamatuks või pettuda, sest rutiini kujunemine võtab aega.
  • Lisage igasse päevakava osasse „kasulikud“ elemendid. Näiteks võite lisada enne uneaega 10-minutilise lugemise aja. See aitab lapsel maha rahuneda ning uneajal kergemini uinuda.
  • Olge järjekindlad, kuid jätke ruumi paindlikkusele. Selleks, et laps harjuks päevakava kasutama, tuleb olla järjekindel. Olge avatud paindlikkusele, eriti pühade ja eriürituste puhul, et näiteks lapse meeleolu ei sõltuks ainult söömisest konkreetsel ajal.
  • Leppige päevakavas kokku ka eriajad. Olgu selleks siis tavapärane vanavanemate külastamise päev/aeg või koos koeraga jalutamine. Lisage päevakavva ka perega ühiselt aja veetmise hetk.
  • Kohanduge vastavalt vajadusele. Nädalate/kuude möödudes saab selgeks, mis teie pere jaoks töötab ja mis mitte. Rutiin ja päevakava on mõeldud pere toimimise abistamiseks, mitte takistamiseks. Veenduge, et rutiin on sobilik kõikidele pereliikmetele.

Miks ja kuidas kasutada päevakava koostamisel pilte?

Täiskasvanutena toetume visuaalsetele abivahenditele iga päev. Me kasutame kalendreid, päevakavasid, tänavasilte, toidupoe nimekirju, kaarte ja nii edasi. Väikelapse jaoks ütleb tegevust illustreeriv pilt rohkem kui sõnad selle taga. Spetsialistid Varajase Kaasamise Keskusest on välja töötanud lastele igapäevaseks kasutamiseks eestikeelse pildiseeriate komplekti (Pille ja Kalle „Aita mul mõista“ pildiseeriad), mille abil on lihtsasti võimalik lastele päevakava koostada. Visuaalsete meeldetuletuste kasutamine võimaldab lapsel oma tegevusi planeerida, korrastada ja ennekõike olla iseseisev.

päevakava koostamine

“Aita mul mõista” pildiseeriate komlpekt

Pildid muudavad mõistmise ja suhtlemise lihtsamaks:

  • Sõnad “kaovad” kohe pärast nende ütlemist, pildid jäävad aga ajas ja ruumis kestma.
  • Pildid suunavad ja hoiavad endal tähelepanu.
  • Pildid võimaldavad rohkem aega informatsiooni töötlemiseks.
  • Pildid aitavad meenutada.
  • Pildi all on tekst selleks, et täiskasvanud kasutaksid alati sama sõnavara. Kasutades samu sõnu iga kord, kui pilti näitate, õpetate neid sõnu oma lapsele.

Soovitused piltide kasutamisel:

  • Asetage pildid lapse silmade kõrgusele. Sättige päevakava nii, et lapsel oleks võimalik sellele juurde pääseda ning osutada sellele ka iseseisvalt.
  • Valige kindel aeg/kindlad ajad päevas, mil saate koos päevakava pildid üle vaadata ning need nimetada just tegevuste järjekorras.
  • Reastage päevategevused ja pange tegevuse kõrvale kell, mis tähistab tegevuse algust.
  • Eemaldage kõik pildid, kui tegevus on lõpetatud (nt hommikusöök on söödud).
  • Näidake eelseisva tegevuse pilti, eriti kui laps ei soovi tegevusi vahetada (nt koristame ja pärast seda saame välja minna).
  • Näidake rutiinseid muutuseid, muutes piltide ja kirjelduste asukohti (nt täna ei ole lasteaeda, täna oleme kodus).
© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ