fbpx

Kuidas valida lastele mänguasju?

Kui Sa oled kunagi jälginud keskendunud last, kes üritab mahutada ruudukujulist klotsi ruudukujulisse auku või püüda õhust kinni palli, tead täpselt, et mänguaeg ei tähenda vaid lõbu. Mängimine on tõsine töö ning mänguasjad nagu tööriistad.

Järgnev on juhend sellest, kuidas lapsed erinevas vanuses mängivad ning millised on need mänguasjad, mis laste meelt lahutavad, aidates samal ajal paremini maailma mõista, sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi õppida ning arenevat aju stimuleerida.

Kuidas imikud mängivad?

Mängimine on esimesel eluaastal seotud uurimisega. Imikud kasutavad enda viit meelt, et õppida tundma ümbritsevat uut ja huvitavat maailma. Kas mingi ese tundub kõva või pehme? Kleepuv või kare? Mida see teeb, kui ma selle maha viskan või endale suhu pistan? Enamik imiku mängu koosneb esemete „maitsmisest“, raputamisest, viskamisest või erinevate helide tekitamisest.

Kui imik omandab mõne uue liigutusliku oskuse, muutub mäng koordineeritumaks ning keerulisemaks. Näiteks:

  • Umbes 4 kuu vanuselt hakkavad lapsed esemete poole sirutama ja neid haarama. Lastele pakuvad huvi esemed, mis teevad heli, näiteks kõristid.
  • Umbes 6-7 kuu vanuselt oskavad nad selle kõristi ühest käest teise anda.
  • Umbes 9-kuuselt on haaramine juba hästi arenenud, lapsed hakkavad sõrmede abil üles võtma ka väiksemaid asju.

Imikud mängivad tavaliselt pigem üksinda, kuid kõrvuti teise lapsega. Aastaselt juba jäljendatakse teiste tegevusi.

Imikueas lapsele oled Sina lemmik mängukaaslane. Oled Sa kunagi mänginud lapse ees mänguasjaga vaid selleks, et ta haaraks sellest kinni? Või on Sinu laps kunagi rõõmust kiljatanud, kui tema poole kiirustad ütled: „Ma saan su kätte!“?

Vastastikune suhtlus aitab lapsel õppida rääkima, mõistma sotsiaalseid suhteid ning põhjus-tagajärg seoseid. Kui imikud hakkavad mõistma, kuidas asjad toimivad ning omavahel seotud on (lõhn, maitse, kõla, tunnetustegevus), on nad valmis järgmiseks arenguetapiks, mil nad hakkavad välja selgitama, kuidas asjad töötavad.

Asjalikud mänguasjad imikutele

Voodikarussell. Voodis lamades enda pea kohal liikuvate esemete vaatamine aitab ergutada lapse nägemist ning arendab tähelepanu.

Peegel. Esialgu on Sinu laps peeglisse vaadates muutuvatest näoilmetest väga huvitatud. Aja jooksul saab ta aru, et see, kes sealt vastu vaatab, on tema enda peegeldus. Kui see juhtub, saavad nad endast teadlikumaks ning õpivad tundma oma kehaosi ja nende asukohti.

Rõngastest torn. Esmalt naudivad imikud nende rõngaste hoidmist ning suuga tunnetamist. Hiljem arendab rõngaste koonusele paigaldamine lapse peenmotoorikat. Väikelastele saab selle abil ka numbreid ja värve õpetada, ladudes neid torni, samal ajal loendades ja värve nimetades.

Mänguasjad, mida saab lükata ja tõmmata. Sellised mänguasjad toetavad lastel parema tasakaalu tekkimist ning suurte lihaste arengut. Mida rohkem lapsed midagi lükkavad ja tõmbavad, seda rohkem töötavad nende lihased, mis on vajalikud, et lastest saaksid osavad jooksjad ja ronijad.

 

Kuidas väikelapsed mängivad?

Väikelapsed saavad teadlikuks asjade funktsioonidest (mida millegagi teha saab). Neile meeldib klotsidest torni laduda, mängutelefoniga kellelegi helistada või juua „suure lapse“ tassist. Algavad tegevuste imiteerimised, näiteks nuku magama panemine või rongiga mängides häälitsuste tegemine (tsuhh-tsuhh). Sellised tegevused panevad aluse koolieelsele mängule ning tähendavad, et Sinu lapses kasvab arusaam, et iga ese täidab mingit eesmärki.

Sinu laps hakkab selles arenguetapis ka värve ja kujundeid eristama. Soovitatav on valida mänguasjad, mis on pigem eredad, värvilised ja lõbusad. Teiseks eluaastaks oskab enamik väikelapsi palli lüüa, värvipliiatsitega kritseldada ja ehitada nelja või enama klotsiga torni. Kolmandaks eluaastaks panevad lapsed puslesid kokku ning sõidavad abiratastega jalgrattaga. Ole valmis nägema laste tegevuses väga palju kordusi, kuna just nii omandavad nad uusi oskusi ja õpivad, et neil on teatud määral kontroll ümbritseva maailma üle.

Asjalikud mänguasjad väikelastele

Pallid. Sõltumata sellest, kas seda põrgatatakse, veeretatakse, püütakse või visatakse, arendab see lapse motoorikat, käe- ja silma koostööd ning üldist osavust.

Kuju järgi sorteerimise mänguasjad. Käe- ja silma koostööd ja probleemilahendusoskusi toetavad näiteks üksteise sisse mahutatavad kausid, millest saab ka torni ehitada. Samuti on arendavad õpetuse järgi nupukestest pildi tegemine ning kujundite õigesse kohta paigutamine.

Tegeluskeskused. Tegeluskeskused ja -kastid ning muud nuppude, lülitite ja kangidega interaktiivsed mänguasjad arendavad peenmotoorikat, probleemilahendusoskusi ning põhjus-tagajärg seoste loomist.

Rollimängude jaoks mõeldud mänguasjad. Mänguköögid ja arstikohvrid aitavad lapsel õppida maailma paremini tundma läbi Sinu ja teiste täiskasvanute tegevuste imiteerimise. Nukud ja karvased mänguasjad julgustavad lapsi imiteerima reaalse elu tegevusi (näiteks tee joomine koos kaisukarudega). Sellised mängud toetavad sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, õpetades väikelastele emotsioonide väljendamist.

 

Kuidas mängivad koolieelikud?

Imikud kasutavad viit meelt, et uurida ümbritsevat maailma. Väikelapsed hakkavad mõtlema, kuidas asjad töötavad. Eelkooliealised kasutavad mänguasju ja muid esemeid eesmärgipäraselt, kuid samas rakendavad nad tihti ka kujutlusvõimet, et nendele esemetele uusi funktsioone luua. Söögilaua kohale visatud tekist saab salajane kohtumispaik. Plastiliinist valmistatakse pitsapirukaid, mida palutakse Sinulgi „maitsta“.

Koolieeliku jaoks muutub maailm maagiliseks piirideta kohaks. Paljud lapsed arvavad selles vanuses, et neil on võlujõud, millega nad suudavad võidelda „koletistega“ või muutuda printsessiks või haldjaks. Sageli ootab Sinu koolieelikust laps, et ka Sina suudaksid tulla kaasa tema fantaasiatega. See on aeg, mil lastel võivad tekkida kujuteldavad sõbrad. Sellised fantaasiamängud on laste arengus väga olulised, kuna need aitavad toime tulla hirmude, ärevuse, lootuste ja unistustega.

Maailm on lastele kui lava, nii et ole valmis kuulma palju „Emme, issi, vaata mind!“  Kui koolieelik õpib ühe uue triki teise järel, ootab ta just Sinu heakskiitu ja toetust uute saavutusteni jõudmiseks. Selles vanuses õpivad lapsed koostöömängu ja jagamist ning neil tekib soov suhelda ja omada sõpru.

Laste teadmised maailmast on arenenumad, nii et ära imesta kui Sinu eelkooliealine laps teab täpselt, kuidas töötavad erinevad elektroonilised vidinad või kuidas panna tööle elektrilisi mänguasju. Mäng ise muutub füüsilisemaks. Miks vaid kõndida, kui saab ka hüpata, karata või keksida?

Asjalikud mänguasjad eelkooliealistele

Kunst ja käsitöö. Peenmotoorikat arendavad tegevused, näiteks kriitidega perepildi joonistamine ning kääridega lõikamine ja kleepimine, parandavad ka koordinatsiooni, suurendavad loovust ja tõstavad enesehinnangut.

Klotsid ja ehituskomplektid. Torni ehitamine (ning nuputamine, kuidas selle ümberminekut takistada) arendab käe ja silma koostööd ning koordinatsiooni. Koolieelikud loovad oma kujutlusvõimet kasutades lihtsatest ehituskomplektidest hooneid, sõidukeid, loomi ning muudki põnevat.

Pusled. Pusled toetavad koordinatsiooni ja osavuse arengut ning õpetavad lastele ruumisuhteid ja loogilist mõtlemist.

 

Kuidas mängivad suuremad lapsed?

Algkoolis käivate laste saavutused on nende jaoks enneolematud. Nad mõistavad paremini ümbritsevat maailma ja omandavad oskusi, mis neile varem raskusi valmistasid, näiteks oskavad nad nüüd jalgpalli mängida või sõbrannale patsi punuda.

See on ka aeg, kus kinnistuvad huvid. Kui 4-aastasele meeldis kuulata lugusid, võib ta hakata nautima lugemist. Kui 5-aastasele meeldis kuulata muusikat, võib ta soovida hakata mängima klaverit.

Lapsed saavutavad vilumuse jalgrattaga sõitmisel ning õpivad liuglema ruladel. Kunsti- ja käsitööprojektid muutuvad keerukamateks ning laps võib tundide kaupa kududa sõprusevõrusid või joonistada pilte.

Suhted eakaaslastega omandavad suurema tähtsuse ning Sinu laps võib olla huvitatud rohkem klassikaaslastega kui Sinuga mängimisest. Kuid proovi meeles pidada, et isegi kui Sinu laps kasvab, on vanemad tema jaoks endiselt kõige olulisemad mängukaaslased. Proovi leida aega, et lapsega üks ühele aega veeta. Hea võimalus midagi kogu perega koos tegemiseks on lauamängude mängimine.

Nüüd on lastel õige aeg proovida uusi seiklusi, näiteks maastikurattaga sõitmist, mis on jäänud nooremana tegemata, ent on nüüd lapsevanema järelevalvel ohutu.

Asjalikud mänguasjad suurtele lastele

Hüppenöör. Hüppenööriga hüppamine nõuab head koordinatsiooni, soodustades motoorsete oskuste arengut ja probleemilahendusoskusi.

Laua- ja kaardimängud. Kaardimängud nagu „Linnade põletamine“ või „Uno“ ja lauamängud nagu kabe või male õpetavad lastele erinevaid strateegiaid, oma järjekorra ootamist, reeglite kokkuleppimist ning nendest kinni pidamist. Julgusta lapsi koostööd tegema ning õpeta neid nii võitmise kui kaotamisega kaasnevaid emotsioone juhtima.

Muusikariistad. Klaveri, viiuli, kitarri või mõne muu pilli õppimine soodustab kuulamisoskust, tähelepanuoskusi ning peenmotoorikat.

Teadusega seotud mänguasjad. Keemiakomplektid, binoklid ja teleskoobid soodustavad probleemide lahendamist, toetavad matemaatika ja loodusteaduste aineteks vajalikke oskusi ning arendavad ka fantaasiat.

 

Parim mänguasi: SINA

Telefoni vaatav beebi, klotse virna panev väikelaps, vesivärvidega maaliv koolieelik – kõik need lapsed saavad tegutseda iseseisvalt.

Ära alahinda enda rolli. Lõppude lõpuks olid Sina see, kes tutvustas lapsele telefoni, pani selle käima ja julgustas last seda vaatama. Sina näitasid esimesena oma beebile, kuidas neid klotse virna seada. Kui Sa istud oma laste kõrval, kui nad maalivad, värvivad või raamatut loevad, siis annad neile tähelepanu, mida nad vajavad, et tõsta enesehinnangut ning tunda end turvaliselt ja armastatult.

Mänguasjad on vaid vahendid, mis aitavad lastel areneda, kuid lapsevanemad on need, kes seda arengut toetavad.

 

Allikas: Elana Pearl Ben-Jospeh, KidsHealth; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Varajase Kaasamise Keskus ning Unsplash / Tai’s Captures, Markus Spiske

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ