Kuidas mõjuvad lapsevanemate tülid lapse vaimsele tervisele?

Lahkarvamusi esineb igas paarisuhtes. Vestlemine omavahel rahulikult, ilma „sildistamata“, näitab lapsele, kuidas toime tulla erimeelsustega. Tõsisem konflikt lapsevanemate vahel võib mõjuda lapse vaimsele tervisele halvasti. Vanematevahelised füüsilised tülid ja solvangud ning erinevate karistusmeetodite kasutamine (näiteks vaikimine) on vaid mõned näited ebatervislikust suhtlemisest, mis pikas perspektiivis tekitavad tõenäoliselt lapsele emotsionaalset kahju.

Miks on lapsevanemate omavaheline tülitsemine probleem?

Uuringud on näidanud, et lapsevanemate omavaheline tülitsemine võib mõjutada negatiivselt juba kuue kuu vanust last. Mitte ainult väikesed lapsed ei ole mõjutatud pidevast tülitsemisest. Uuringute põhjal on kuni 19-aastased noored oma vanemate konfliktide suhtes tundlikud. See näitab, et igas vanuses lapsi (imikueast kuni varase täiskasvanueani) mõjutab see, kuidas nende vanemad otsustavad oma erimeelsustega toime tulla. Teadlased usuvad, et suured konfliktid peres mõjutavad lapse vaimset tervist. Siin on mõned viisid, kuidas tülitsemine lastele mõjub.

• Vanemate omavaheline tülitsemine võib põhjustada lapses ebakindlust. Tülitsemine vähendab laste turvatunnet pere stabiilsuse suhtes. Lapsed võivad hakata muretsema lahutuse/lahkumineku pärast. Kuna tülid võivad olla ettearvamatud, võib see mõjuda lapsele raskelt.
• Lapsevanemate omavaheline tülitsemine võib mõjutada vanema ja lapse omavahelist suhet. Suured konfliktid tekitavad stressi ka vanematele. Stressis lapsevanematel ei õnnestu oma lastele piisavalt tähelepanu pöörata ning neil võib olla keeruline näidata neile üles soojust ja kiindumust, kuna nad on teise vanema peale vihased.
• Tülitsemine võib luua stressirohke keskkonna. Kui lapsed kuulevad tihti vanemate tülitsemist, tekitab see nendes stressi, millel on suur mõju lapse füüsilisele ja psühholoogilisele arengule.

Tülitsemise pikaajalised mõjud laste vaimsele tervisele

Vähenenud kognitiivne võimekus

2013. aastal avaldatud uuring näitas, et pidevas konfliktses keskkonnas elamisega kaasnev stress võib kahjustada lapse kognitiivseid võimeid. Nendel lastel oli raskem koondada tähelepanu ja reguleerida oma emotsioone. Ka nende võime kiiresti lahendada erinevaid probleeme ning näha seoseid uues informatsioonis oli vähenenud. On leitud seoseid konfliktses keskkonnas elamise ning halbade hinnete ja keskkoolist välja langemise vahel.

Probleemid suhetes

Elades konfliktses keskkonnas, suureneb võimalus, et ka lapsed ise hakkavad teisi inimesi kohtlema vaenulikult. Lapsed kasutavad õdede-vendade tülide lahendamisel samu taktikaid, millele nad on olnud koduses keskkonnas tunnistajateks. Lastel võib tulevikus olla keeruline hoida tervislikke suhteid ning usaldada inimesi väljaspool kodukeskkonda.

Käitumisprobleemid

Vanemate omavaheliste konfliktide esinemist on seostatud laste suurenenud agressiivsuse, kuritegevuse ja käitumisprobleemidega. Lisaks on lastel sagedamini sotsiaalseid probleeme ning raskusi kooliga kohanemisel.

Söömishäired ja füüsilised probleemid

Mitmed uuringud on näidanud seoseid söömishäirete, nagu anoreksia ja buliimia, ja lapsevanemate pideva tülitsemise vahel. Samuti võivad tekkida erinevad füüsilised probleemid nagu unehäired, kõhuvalud või peavalud.

Mõnuainete kasutamine

Teadlased on leidnud, et pidevas konfliktses keskkonnas elamine suurendab suitsetamise, joomise ja kanepi tarvitamise tõenäosust, võrreldes keskkonnaga, kus ei esine pidevaid konflikte vanemate vahel.

Negatiivsed tulevikuvaated

Lastel, kes kasvavad kodus, kus esineb tihti konflikte vanemate vahel, on tõenäoliselt negatiivne suhtumine peresuhetesse. Samuti võivad nad suhtuda endasse negatiivselt. Uurimused on näidanud, et lastel, kes puutuvad pidevalt kokku konfliktidega koduses keskkonnas, on madal enesehinnang.

Kui konfliktid muutuvad problemaatiliseks

Sõltumata lapse vanusest või sellest, kas teie tülidel on tagajärjed, pane tähele, kuidas te omavahel vaidlete. See, et lapsevanemate omavahelised tülid ei muutu füüsiliseks, ei tähenda, et need ei kahjustaks teie lapsi. Lapsevanemad kasutavad erinevaid suhtlemisviise, millele võiks tähelepanu pöörata.

Hävitavad taktikad, mida tülitsedes kasutatakse:

• Halvasti ütlemine, sildistamine
• Solvamine
• Ähvardamine maha jätta (lahutus)
• Igasugune füüsiline agressioon (sealhulgas asjade viskamine)
• Vaidluse ajal minema kõndimine
• Alistumine (teisele vanemale)

Kui Sa arvad, et keset vaidlust minema kõndimine ning teise vanema karistamine kolme päeva pikkuse vaikimisega ei ole suur asi, on see tegelikult suur murekoht teie laste jaoks. Lapsed näevad, kuidas te elukaaslasega omavaheliste erimeelsustega toime tulete. Nad õpivad teilt probleemilahendusoskusi, emotsioonide reguleerimist ning konfliktilahendusoskusi.

Samuti on oluline mõelda sõnumile, mida te saadate oma lastele armastavas suhtes olemise kohta. Kui Sina ja Sinu elukaaslane kohtlete teineteist lugupidamatult, kasvavad teie lapsed suureks, arvates, et on õige lasta ennast halvasti kohelda.

Kuidas vähendada tülitsemise mõju?

Mõnikord ütleb üks vanem teisele midagi, mida ta ei mõtle, ning sellest tõuseb suur tüli. Kui lapsed seda pealt kuulevad, ei tähenda, et olete oma lastele pöördumatult kahju tekitanud. Siiski võiksite paar sammu tagasi astuda ja proovida mõista tülitsemise mõju lastele. Kui tülitsemised muutuvad lugupidamatuks, võiksite olukorra lahendamiseks proovida järgnevaid samme:

• Vestelge tekkinud konfliktist. Te ei pea laskuma konkreetsetesse detailidesse, milles Sina ja Sinu elukaaslane olite eriarvamusel, kuid võite öelda midagi sellist: „Meil tekkis isaga tüli. Me olime eriarvamusel, kuid oli vale, et me seetõttu tülitsesime.“
• Rahustage lapsi. Kinnitage, et see oli kõigest erimeelsus teie vahel ning ei viita suurematele probleemidele. Kinnitage lastele, et te armastate teineteist ega kavatse lahku minna (eeldusel, et see on tõsi).
• Võtke juhtunu kokku. Veenduge, et teie lapsed mõistaksid, et olete endiselt tugev ja kokkuhoidev perekond. Selgitage, et mõnikord juhtub vaidlusi ning et inimestel võib esineda raskusi enda emotsioonide kontrollimisega. Oluline on kinnitada, et te kõik armastate üksteist, isegi kui aeg-ajalt tekivad erimeelsused.

Kui arvad, et Sinu ja elukaaslase vahelised tülid võivad kahjustada laste vaimset heaolu, pöördu psühholoogi poole. Psühholoog aitab kindlaks teha, kas kellelgi teist võiks olla kasu individuaalteraapiast, et õppida reguleerima oma emotsioone, või on soovituslik jätkata pereteraapias.

Kas lastel on alati parem kahe vanemaga perekonnas?

Üldjuhul saavad lapsed kõige paremini hakkama peres, kus on kaks lapsevanemat. Siiski on väga oluline, et need kaks lapsevanemat saaksid omavahel läbi. Kui peres tülitsetakse palju, on vahest mõistlikum, kui vanemad lahku lähevad. Paljud lapsevanemad mõtlevad, kas neil on parem laste pärast koos püsida või ikkagi lahku minna. On selge, et lahutus võib lastele psühholoogiliselt mõju avaldada, lisaks võivad üksikvanematega kasvavad lapsed võivad kogeda mitmeid raskusi, sealhulgas näiteks majanduslikke probleeme. Ka uuesti abiellumine ja/või kärgperre elama asumine on lastele keerukas ning nad vajavad kohanemiseks aega.

Konfliktses keskkonnas elamine on laste jaoks aga tõenäoliselt sama pingeline või isegi pingelisem kui see, et nende vanemad lahutaksid. Kui vanemad lahutuse ajal ja peale seda omavahel hästi läbi saavad, ei koge lapsed tavaliselt pikaajalisi emotsionaalseid kahjustusi. Seega, kui leiate end konfliktsest suhtest, ei pruugi laste nimel kokku jäämine neile sugugi head teha. Konflikti vähendamiseks või suhete muutmiseks on oluline otsida abi, et teie lapsed saaksid kasvada terveteks ja rõõmsateks inimesteks.

Allikas: Amy Morin, Verywell Family; tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Jonathan Borba, Mathilde Langevin