Kas paneme “paha lapse” nurka?

Sildistamine – paha laps, hea laps, tubli laps jne õpetab last nägema ennast läbi kõrvaltvaataja pilgu ning laps hakkab ootama silti igale oma tegevusele. Negatiivse alatooniga sildi puhul tekib lapsel kiiresti õpitud teadmine, et tema ongi „paha laps“. Uuringud on näidanud, et võime häbi kogeda areneb juba väikelapseeas ja  suurt häbitunnet saab seostada depressiooni tekkega juba eelkooliealiste hulgas. On lihtne unustada, et täiskasvanute jaoks tähtsusetu juhtum võib väikelapse jaoks emotsionaalselt väga võimas olla. Väikelapsele “Häbi sul olgu või paha laps” ütlemine on nii tavaline, et seda peetakse laiemalt elu kontekstis ebaoluliseks. Kuid lapse maailmas annavad sellised avaldused lapsele teavet selle kohta, kes ta on. Eelkooliealine laps kujundab endast minapildi, kasutades selleks teiste, eriti autoriteetsete ja armastatud inimeste hinnangulist tagasisidet.

Kelle sõnad lapsele kõige rängemalt mõjuvad? Häbistamine on eriti kahjulik, kui seda põhjustab isik, kelle suhtes tuntakse kiindumust – näiteks vanem või mõni teine lähedane inimene.

Koolitusel räägime väikelapse keerulise käitumise tagamaadest. Milline käitumine on üldse eakohane ja mis mitte? Kuidas sekkuda, kui laps hammustab või lööb? Kas kasvatame enesekindlat ja eneseteadlikku last või kogemata hoopis tema häbi- ja süütunnet?