fbpx

Kas mu laps ajab mind meelega hulluks?

Järgmise koolituse aeg on selgumisel!

Koolitus on eelkõige mõeldud lapsevanematele, kes tunnetavad, et vajavad abi oma lapse käitumisraskuste mõistmisel ja sobivate lähenemisviiside otsimisel.

Lapsevanemal on oma lapse kasvatamisel ja toetamisel palju tegemist. Mõnikord saavad mõtted otsa, sest lapse käitumine on muutunud tõeliseks väljakutseks. Mõned küsimused keerlevad vanema peas ja ei leia ilma toetuseta vastust.

Kaheaastase jonn ja piiride katsetamine tuleb eakohasest arengust. Mõnikord võib tõesti tunduda, et seda kõike on liiga palju ja vanemate ideed ning rahumeelsed püüded jonnihoogudega toime tulla võivad otsa saada. Parimal juhul täiendab vanem oma teadmisi ja tõdeb juba mõne kuu pärast, et olukord ei ole enam nii hull, sest lapsega saab juba tasapisi sobivate ja mittesobivate käitumiste üle arutada. Iga rõõm kordaläinud päevast on nautimist väärt! Aga meist paljud on näinud, et mõne lapse jonnihood ei piirdu kuudega, vaid kestavad aastaid. Nelja- või viieaastane põrandal röökimas ei ole lihtsalt kurvastav vaatepilt, vaid kurnav käitumismuster nii lapsele endale kui tema vanematele või õpetajatele. Eakohase arenguga nelja-aastaselt ootame esmaseid koostööoskuseid teiste lastega mängimisel ning pisutki läbirääkimisoskust konfliktide korral. Lahenduskäik võib olla tema fantaasiamängudest sõltuvalt ebasobiv, aga ta on võimeline oma arvamust välja ütlema ja selgelt sõnastama.

Aga mis siis võib olla nelja- ja viieaastase või ka vanema lapse keerulise ja väljakutseid täis käitumise põhjuseks? Teaduslikult on tõestatud, et käitumishäired võivad olla traumaatiliste sündmuste või häiritud kiindumussuhte tagajärg. Tuhanded teadusartiklid ja refereeringud kiindumussuhte olulisuse osas võiksid meidki panna taas mõtlema, kas ja kui palju võivad ka Eesti laste mured olla mõjutatud häiritud kiindumussuhtest või kiindumushäirest. Ja see ei ole mitte eriliste perede probleem – kiindumussuhtesse võivad mõrad tekkida täiesti tavalistes peredes, kus sellele teemale ei osata tähelepanu pöörata. Meie ühiskond on niipalju muutunud, et lähedussuhteid tuleb teadlikult luua.

Koolitusel arutame keerulise käitumise tagamaadest, kiindumussuhte teadlikust loomisest ning arutame kuidas keskenduda lahenduste otsimisele ja end vähem süüdi tunda?

Koolitaja on Varajase Kaasamise Keskuse tegevjuht ja koolitaja Liina Lokko, kes on kaasava hariduse teemadega tegelenud juba üle 18 aasta. Viimastel aastatel on Liina olulisemaks koolitusvaldkonnaks tõusnud laste eneseregulatsioonioskuste kujundamine ning käitumishäirete ennetamine ja leevendamine. Liinal on pedagoogiline haridus ja teadusmagistrikraad arstiteaduskonnast epidemioloogia erialalt, lisaks rohked enesetäiendused erinevatelt koolitustelt nii Eestist kui mujalt. Erilist tähelepanu pöörab ta oma töös varajase märkamise ja sekkumise põhimõtetele.