fbpx

Raamat, mida meie psühholoog Katrin väga sageli nõustamisel olevatele vanematele soovitab, kui nad on hädas teismeeas lastega.

Meie pereterapeut ja psühholoog Katrin luges sel korral Anthony E. Wolf raamatut “Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid”. Katrini arvates on see hea raamat, mis seletab vanematele teismeliste arengulisi eripärasid ja sellest tulenevaid väljakutseid nendega  suhtlemisel. Raamat annab põhjaliku ülevaade teemadest ja küsimustest, mis teismelisega ette võivad tulla – vastused peaaegu kõigele.

Millised olulisemad mõtted Katrin raamatust välja toob:

Raamatus on põhjalikult lahti seletatud nii teismelise mõtted ja tunded ning vanema instinktiivsed reaktsioonid ja tõhusamad viisid toimimiseks. Olulised teemad vanematele: kuidas ja millal öelda EI ning reeglite vajalikkus ja paindlikkus. Kuidas teismelist motiveerida tegema asju, mida ta ei taha. Kuidas luua tõhus kommunikatsioon teismelisega hoolimata valikulisest kuulmisest. Lisaks annab raamat teadmised teismeea arengulistest väljakutsetest.

Olulisemad mõtted raamatust

Teismeliste vanemad on masenduses, kuidas lapsed nendega räägivad. Kuid praegune põlvkond ei karda vanemaid, sest vanemad ei karista neid karmilt. Kehalisest karistusest loobumine, on samm terve inimkonna poole. Ihunuhtlus võib hetkes tagada soovitud käitumise, kuid suurendab tõenäosust, et laps ka teisi karmilt kohtleb. Olles ise hoope saanud, muutub löömine osaks meist endast. Lapse käitumist mõjutab see, kuidas me teda kohtleme. Uue mõtteviisiga kasvanud lapsed on täiskasvanuna lahkemad ja leebemad.

Vanematena ootame aga endiselt kuulekust. Meil on ebarealistlikud ootused oma laste käitumise kohta, kui püüame lapsi vanamoeliste standardite järgi käituma panna, muutuvad asjad veelgi hullemaks, mitte paremaks. 

Lapsmina ja Küpsmina

  • Kodune mina: Lõõgastuv ja stressitalumatu, esineb Lapsmina vormis, kui tunneme end täiesti turvaliselt.
  • Küpsmina: Talub stressi, on kannatlik ja omab enesekontrolli.

Need kaks mina toimivad paralleelselt. Küpsmina areneb aja jooksul ja võtab järjest suurema osa meie funktsioneerimisest, kuid mitte kunagi täielikult (100%). Lapsmina on vajalik sügavaks hoolitsuseks ja hellitusteks, et tagada emotsionaalne areng. Ilma Lapsmina režiimita võib emotsionaalne areng jääda kängu.

Ebameeldiv käitumine võib ilmneda siis, kui suhe vanematega on piisavalt turvaline, võimaldades Lapsminal välja tulla. Lapsmina käitub impulsiivselt, öeldes ja tehes kõike, mida on vaja oma tahtmiste saavutamiseks. Ta ei talu eraldumist ega loobumist ning reageerib fraasidele nagu “Aitab!” negatiivselt.

Lapsmina võib esile tuua vanema enda Lapsmina, mis viib vastastikusele vastupanuvõitlusele.
Teismeliste kasvatamisel on tähtis teha, mis on vajalik, ja seejärel peatuda, kuna teismeline ise ei suuda end olukorrast lahti ühendada.

Noorukiiga – vajalik eluperiood

  • Kehalised muutused.
  • Tunnetuslikud muutused.
  • Seksuaalsuse areng.
  • Autonoomia vajadus.

Soovitus: Ära võta isiklikult. Kohtle noorukiiga kui ajutist seisundit, mis sarnaneb gripiga – selle läbipõdemine võtab aega :)