fbpx

Mida peaks suutma mu laps teha?

Kuulmine ja mõistmineRääkimine
  • Mõistab sõnu, mis näitavad järjekorda nagu esiteks, järgmine ja viimane;
  • saab aru ajamõistetest eile, täna ja homme;
  • järgib pikemaid juhiseid nagu “Pane oma pidžaama selga, pese hambad ning siis vali unejutu raamat.”;
  • järgib rühmaruumis antavaid juhiseid nagu “Joonista ring ümber millelegi, mida sa sööd.”;
  • kuuleb ja saab aru enamikust, mida ta kodus või lasteaias kuuleb.
  • Kasutab sõnades enamikku häälikuid korrektselt  . Raskusi võib valmistada konsonantühendite hääldamine. Puudu võib veel olla r-häälik;
  • vastab küsimusele: “Mida sa ütlesid?”;
  • räägib enamasti sõnu ja häälikuid kordamata.
  • nimetab tähti ja numbreid;
  • kasutab lauseid, kus on rohkem kui üks tegusõna, näiteks hüppama, mängima ja saama, kuid võib teha vigu õigete sõna vormide leidmisel;
  • jutustab lühikest lugu;
  • oskab vestlust jätkata;
  • räägib erinevalt sõltuvalt kuulajast ja kohast. Teie laps võib kasutada lühemaid lauseid nooremate lastega. Ta võib rääkida valjemalt väljas kui siseruumides.

Mida saan teha, et last aidata?

  • Rääkige sellest, kus mingid asjad ruumis asetsevad, kasutades sõnu esimene ja viimane või paremal ja vasakul. Rääkige vastanditest nagu üleval ja all või suur ja väike.
  • Andke lapsele vihjeid ja laske tal esemeid ära arvata.
  • Rääkige kategooriatest nagu puuviljad, mööbel ja kujundid. Sorteerige esemed kategooriatesse. Laske lapsel öelda, milline ese ei sobi teiste hulka ning rääkige, miks see sinna ei sobi.
  • Laske oma lapsel teile öelda, kuidas midagi teha.
  • Olge tähelepanelik, kui teie laps räägib. Vastake, kiitke ja julgustage teda, kui ta räägib. Enne rääkimist veenduge, et lapse tähelepanu on teile suunatud. Pärast rääkimist tehke paus ja laske tal teie öeldule vastata.
  • Jätkake oma lapsele uute sõnade õpetamist. Defineerige sõnu ja aidake lapsel neid mõista. Näiteks öelge: “See sõiduk on kiirteel. See on auto. Buss on samuti sõiduk nagu ka rong ja lennuk.”
  • Õpetage oma last abi küsima, kui ta ei saa aru, mida sõna tähendab.
  • Osuta esemetele, mis on samasugused või erinevad. Rääkige sellest, mis muudab need sarnaseks või erinevaks. Võimalik, et neil on sama värv või on nad mõlemad loomad. Võib-olla on üks suur ja teine väike.
  • Näidelge erinevaid lugusid. Mängige kodu, arsti ja poodi kasutades nukke või kostüüme. Laske nukkudel omavahel rääkida.
  • Lugege lugusid, mida on lihtne jälgida. Aidake oma lapsel arvata, mis loos edasi saab. Näidelge erinevaid lugusid või tehke nukuteatrit. Laske oma lapsel joonistada pilt mõnest asjast, mis selles loos juhtub. Te saate teha sama asja videote ja telesaadete kohta. Küsige loo kohta kes, mis, millal, kus ja miks küsimusi.
  • Mängige mänge nagu “ära arvamine”. Kirjeldage midagi, mida te ruumis näete, näiteks “Ma näen midagi ümmargust, mis asub seinal ja näitab meile aega.” Laske oma lapsel arvata, millega on tegu. Laske oma lapsel kirjeldada midagi, mida tema näeb. See aitab tal õppida kuulama ja kasutama kõnes sõnu, et kirjeldada, mida ta näeb.
  • Andke oma lapsele kaheosalised juhised nagu “Võta kapist oma mantel ja pane see selga.” Laske oma lapsel rääkida, kuidas midagi teha. Joonistage pilt tema kirjelduse järgi. Kirjutage paberile oma lapse räägitud lugu sellises järjekorras nagu tema seda rääkis. Teie laps õpib jutustamise ja kirjutamise tähtsust.
  • Mängige lauamänge oma lapsega. See aitab tal õppida, kuidas järgida reegleid ja rääkida mängust.
  • Laske oma lapsel aidata igapäeva tegevusi planeerida. Näiteks laske tal teha poenimekiri või aidata teil tema sünnipäeva planeerida. Küsige tema arvamust ja laske tal teha valikuid.