fbpx

Eripedagoog Katrin soovitab lugemiseks autorite Temple Grandin, Richard Panek raamatut „Autism: diagnoosimise alused ja suhtumine autistidesse“.

Mina soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kellel on mingigi kokkupuude autistlike inimestega või soovivad lihtsalt rohkem teada saada autistlikest inimestest ja nende toimimisest.

Pikemalt Katrini jaoks olulisematest mõtetest loe allpool.

Olulisemad mõtted raamatust:

  • Leo Kanner: „Peame eeldama, et autistlikud lapsed on sündinud maailma sünnipärase võimetusega luua teiste inimestega tavapäraseid, bioloogiliselt määratud emotsionaalseid ja afektiivseid kontakte, täpselt nagu teised lapsed saabuvad maailma sünnipärase füüsilise või intellektuaalse puudega“.
  • Sensoorse töötluse probleemidega autistid jagunevad kolmeks alatüübiks:
    • · Sensoorse stimulatsiooni otsimine: autist üritab tunda aistinguid kogu aeg.
    • Sensoorne ülereageerimine: need inimesed on stiimulitele ülemäära tundlikud.
    • Sensoorne alareageerimine: need inimesed reageerivad levinud stiimulitele nõrgalt või mitte üldse
  • Temple Grandin: „Kui me mõistame ja tunnistame realistlikult iga konkreetse indiviidi tugevusi, saame me teda tulevikus paremini aidata. Ma arvan, et „alt üles“ ehk „detailid kõigepealt“ tüüpi mõtlejatel nagu mina esineb loovaid läbimurdeid sagedamini lihtsalt tänu sellele, et me ei tea, kuhu me välja jõuame. Me kuhjame üksikasju, teadmata, mida need tähendavad, ning ei omista neile tingimata mingit emotsionaalset tähendust. Me otsime nende hulgast seoseid, teadmata, kuhu nii välja jõuame. Me loodame, et need seosed viivad meid üldpildini – metsani – kuid me ei tea, kuhu jõuame, enne kui kohale jõuame. Me ootame üllatusi.“
  • Ka õpetajad peaksid hakkama teisiti mõtlema ning keskenduma pigem autistide tugevatele külgedele. Paljudes koolides ei suuda eksperdid loobuda mõtlemast sellele, mis on valesti, selle asemel, et mõelda, mis võiks olla parem. Koolides tuleks kõigepealt välja selgitada autistlike laste tugevad küljed, mitte aidata nende sotsiaalsetest puudujääkidest üle saada.
  • On viga panna autismispektrisse kuuluvad lapsed normaalsete lastega samasse klassi ja kohelda neid samamoodi. Kui kool kohtleb kõiki ühtemoodi, siis inimene, kes ei ole täpselt samasugune kui teised, jääb üksi. Selline õpilane marginaliseerub klassis. Õpetaja roll on uurida, milline laps täpselt siis on. Selle asemel, et lapse puudujääke ignoreerida, tuleb olukordi nende järgi kohandada.
  • Nõuanded, kuidas autsimispektrisse jääv inimene tööturule sisenemiseks ette valmistada:
    • Ärge otsige vabandusi.
    • Käituge teistega hästi.
    • Valitsege oma emotsioone.
    • Jälgige oma kombeid.
    • Müüge oma tööd, mitte iseennast.
    • Kasutage mentoreid.