fbpx

Eriolukorrajärgsed suvised tegevused õpiraskustega lastele – kuidas hoida lapsi aktiivsena ja leida neile tegevust?

Suvi tuli see kord teisiti, sest eriolukorra tõttu ei ole lapsed juba pikalt koolis käinud. Mida pikem on paus, seda suurem võib olla õpioskuste tagasilangus. Kuidas tagasilangust ennetada ja laste tegevust suunata, et sügisel oleks lihtsam kooli naasta?

Kuidas rakendada positiivset tähelepanu, et laps käituks paremini?

Asjatundjad on leidnud, et positiivne tähelepanu mõjutab laste käitumist hoopis tõhusamalt kui negatiivne. Mis on üldse on positiivne tähelepanu ja kuidas seda praktikas rakendada?

Miks mõned lapsed jonnivad? Kas see võib olla õpitud käitumine?

Jonn on lapse arengu loomulik osa, ent mõnel juhul võib see olla ka õpitud käitumine. Lapse tujuka käitumise taga võib olla ka see, et laps ei oska teisiti oma emotsioone väljendada ega mure lahendada. Kuidas probleemsele käitumisele reageerida ja lapse jonniga toime tulla?

11 mõtet – mida öelda, kui lapsed nutavad?

Pole saladus, et lapse nutt tekitab meis ärevust. Aju reageerib nutvale lapsele kohe ja kiiresti, muutes meid tähelepanelikumaks ja abivalmimaks. Nuttev imik käivitab ajus "ründa või põgene" reaktsiooni, kiirendades pulssi ja sundides tegutsema. Tundub, et peame nutvale väikelapsele reageerima, aga kuidas?

Kuidas õpetada väikelapsele suhtlemisoskust – 15 sammu eduni

Kas oled kunagi mõelnud, et suhtlemisoskused ja empaatiavõime on mõnikord olulisem kui kõrge IQ? Kus laps suhtlemisoskuseid õpib? Üks võimalus on, et laps õpib kopeerides, aga siis ei tea ta, missugune käitumine on sobiv ja missugune mitte. Teine võimalus on, et me õpetame talle seda teadlikult. Mõned näited, kus õppimine toimub: liivakastis - kuidas õpetada oma asju jagama? Kas üldse peaks laps suutma oma asju jagada? Mis siis saab, kui laps liivakastis lööb?

Mida teha, kui… ehk mõtteid veebikoolituselt “Kas paneme “paha lapse” nurka?”

Kas paneme "paha lapse" nurka? Ei pane! Kas laps on üldse paha? Ei ole! Millised mõtted jäid kõlama meie veebikoolituselt "Kas paneme "paha lapse" nurka?"? Millal ja milliseid koolitusi veel tulemas on?

Kuidas kasvatada enesekindlat last?

Enesekindlus ja eneseteadlikkus on ühed võtmeoskused, et lapsest kasvaks empaatiline täiskasvanu. Kas oled sellele kunagi mõelnud? Me kõik armastame suhelda rõõmsameelsete ja õnnelike inimestega, kes suudavad teisi mõista, vajadusel toeks või abiks olla ja selle kõrval ka iseenda vajadusi märgata. Enesekindluse saavutamiseks peab laps kogema nii õnne kui ebaõnne, kurbust kui rõõmu. Lapsel on oluline teada ja tunda, et tema kõrval on toetav ja suunav täiskasvanu. Kuidas oma last sel teekonnal aidata?

Kuidas õpetada lapsele väljendusoskust?

Meie eripedagoog Kadri osales juba eelmisel aastal Eesti esimesel Montessori pedagoogikast lähtuval assistendikursusel, töötamaks 3-6 vanuserühmaga. Mida ta seal õppis? Äkki mõni Kadrit inspireeriunud mõte kõnetab ka Sind? 10 head mõtet kuidas lapsele positiivset mõttelaadi ja väjendusoskust õpetada leiad siit.

Kuidas distsiplineerida last teda häbistamata?

Kui väikelaps on endast väljas, ei ole see häbiväärne ega karistamist vääriv käitumine. See on hüüd tähelepanu järele, märguanne magama mineku soovist või hoopis üleskutse kindlamate, järjekindlamate piiride kehtestamisele. See on lapse sisse- ja väljalülitusnupp, mis katsetab tema iseseisvumise piire. Kuidas luua toimivat ja efektiivset distsipliini?

Kuidas last keerulise käitumise korral maha rahustada?

Eriolukord on ära väsitanud nii lapsed kui vanemad. Lasteaialapsed ei ole kaua aega saanud toimetada oma tavapärases päevarutiinis. Paljudel on kodus vanemad õed ja vennad, kes vajavad vanema abi õppimisel või väiksemad õed-vennad, kes vajavad vanema suuremat tähelepanu igapäevategevustel. Seetõttu on lapsel vaja leida vahendeid oma vajaduste väljendamiseks. Kuna teadmisi ja oskuseid on veel vähe, siis sageli saab selleks vahendiks jonn. Kuidas aga aidata lapsel oma emotsioone kontrollida ja plahvatusohtlikku käitumist vätida?