fbpx

Eriolukorrajärgsed suvised tegevused õpiraskustega lastele – kuidas hoida lapsi aktiivsena ja leida neile tegevust?

Seekord tuleb suvi teisiti, sest lapsed ei ole pikalt koolis käinud. Juba praegu on aeg mõelda, kuidas saavad lapsed õppida, kasvada ja sügiseseks kooliks valmistuda. Õpiraskustega ja aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsed on eriti vastuvõtlikud õpioskuste tagasilangusele. See juhtub paljudel lastel suvekuude jooksul lugemises ja eriti matemaatikas. Koroonaviiruse kriisi ja klassiruumist pika eemalviibimise tõttu on veelgi olulisem aidata lastel oma oskusi suve jooksul säilitada ja arendada.

Suvi on kindlasti aeg lõõgastumiseks, kuid siiski võiks kasutada mõnda järgnevatest strateegiatest, et aidata lastel emotsionaalselt ja sotsiaalselt ning ka õppeedukusega järjel püsida.

1. Püüdke säilitada õpitut ja tehke suvine kodune õppetöö mitmekesiseks

Selle suve tegevused erinevad eelnevatest sõltuvalt lapse vanusest, tema oskuste tasemest ja isikupärast. Nooremate laste puhul on heaks lähtepunktiks planeerida enamikel nädalapäevadest umbes 15 kuni 20 minutit lugemist ja matemaatikaharjutusi. Vanematele põhikooliõpilastele võib paremini sobida 20- kuni 30-minutine lugemis-, matemaatika- ja kirjutamispraktika. See ei tähenda, et laps peab tingimata kogu aja töövihikuga laua taga istuma – eesmärgiks on, et oskuste harjutamine ja säilitamine oleksid ühel või teisel moel lapse igapäevarutiini sisse põimitud.

Et saada aimu, mis lapsele kõige paremini sobib, konsulteerige oma lapse õpetajate ja tugispetsialistidega, selgitamaks, mida saate suve jooksul lapse oskuste tugevdamiseks teha. Võite küsida:

• Kas oskate soovitada konkreetseid õppematerjale?
• Kas Teil on soovitusliku kirjanduse nimekirja, mida saaksime kasutada?
• Millised veebipõhised tegevused vastavad sellele, mida mu laps koolis õpib?
• Kas on mingeid konkreetseid oskusi, millele minu laps peaks suve jooksul rohkem rõhku panema?

2. Hoidke rutiini

Eriti tähelepanu- ja õpiraskustega laste õppeedukuses on tähtis osa järjepidevatel rutiinidel. Lisaks annab rutiin lastele teada, mida iga päev oodata, ja vähendab nende ärevust. Praegu, kui lapsed seisavad silmitsi mitmete muutuste ja ebakindlusega, on see eriti oluline. Struktuur ja etteaimatavus võimaldavad lastel end teatud määral turvaliselt, stabiilsena ja kontrolli all hoida.

Suvised rutiinid võivad olla koolirutiinidest erinevad. Sõltuvalt lapse vanusest on sageli kasulik teda rutiini paika panemisse ja päevakava koostamisse kaasata. Lapsed peavad suurema tõenäosusega kinni ajakavast, mille koostamisel nad on ise abiks olnud, kuna neil on olnud rohkem sõnaõigust ja kuna nad kipuvad valima asju, mis neile meeldivad. Proovige koostada lõbusate tegevuste loend ja laske neil valida, mida ja mis järjekorras nad teha tahavad. Samuti on oluline hoida võimalikult järjepidevana magamaminekuaegu ja söögikordi, et laste päevadel oleks selge struktuur.

Suvi võib olla suurepärane aeg ka uute traditsioonide loomiseks. Näiteks võib pühapäeva hommik saada kogu suveks pannkoogihommikuks ja pere saab teha pärast hommikusööki pika jalutuskäigu või rattamatka. Etteaimatavus ei ole ainuke eesmärk – see annab lastele ka ootamisrõõmu, millest võib puudu olla, kui organiseeritud suvised tegevused ära jäävad.

3. Tähtsustage õues olemise aega

Lastele on õues aja veetmine nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt väga oluline. On palju võimalusi, kuidas seda perega koos teha, järgides samal ajal sotsiaalse distantseerimise reegleid. Väljas aja veetmine on lastele suurepärane viis õppida tundma ümbritsevat maailma ning arendada lõbusal ja aktiivsel viisil oma õpioskusi.

Iga pere tegevused sõltuvad muidugi sellest, millistele õuealadele on juurdepääs, kuid mõned võimalikud variandid on:

• aardejahid ja takistusrajad hoovis;
• perekondlikud jalutuskäigud, matkad, jalg- või tõukerattasõidud;
• aiandus, mis sobib hästi ka matemaatikaoskuste harjutamiseks (nt mitu seemet istutame, kui kaugel peaksid need üksteisest olema);
• veetke aega randades või veekogude ääres, järgides sotsiaalseid distantseerimisreegleid. Võite oma hoovis üles seada täispuhutava basseini või vihmutid;
• vaadelge oma kodu lähedal olevaid taimi ja loomi, soetage lindude söögimaja või julgustage oma last jalutuskäikudel taimi määrama.

Kui teie laps on harjunud sporti tegema, saate aidata tal kodus trenni teha. Näiteks, kui  teie laps mängib jalgpalli, pange pange aeda või hoovi üles värav, isegi kui mängimiseks sobiv maa-ala on väike. Ehk saab laps kasutada treening-grupist eemaloleku aega, õppides ja harjutades uusi oskusi või asendeid, treenides vastupidavust, jõudu või painduvust. Ükskõik, mida laps valib, eesmärkide seadmine ja nende nimel töötamine võib aidata tal koolist eemal viibides tegevust leida ja keskenduda.

4. Olge ekraaniaja lubamisega kaval

Enamik lapsi on viimase paari kuu jooksul olnud tavapärasest palju rohkem ekraani ees. See võib mingil määral jätkuda ka tänavusel suvel – eriti kui töötate, võib lapsele ekraaniaja lubamine olla ainus viis, kuidas ise vajalikeks toiminguteks aega leida.

Kavalus seisneb ekraaniaja loovas kasutamises ja alternatiivide leidmises. Sõltuvalt sellest, mis teie perel parasjagu võimalik teha on, võiksite suve alguses proovida ette võtta rohkem ekraanivabu tegevusi. Lisaks väljas viibimisele kaaluge:

• loovtegevusi. Võib-olla on teie laps huvitatud käsitöö õppimisest või näiteks maja ümber leiduvatest materjalidest kollaaži või skulptuuri valmistamisest;
• keerulisemaid projekte. Näiteks kui teie lapsele meeldib LEGO klotsidega ehitamine, võiksite ärgitada teda ehitama iga päev midagi uut ja sellest ka pilti tegema, et laps saaks suve lõpus oma edusamme meenutada;
• majapidamistoiminguid. Toiduvalmistamine, pesu pesemine, kappide koristamine – kõik need on oskused, mida lapsed saavad õppida. Sageli naudivad nad nende tegemistega kaasnevat aitamisrõõmu. Lisaks võib mõõtmise ja juhiste järgimise harjutamine arendada õpioskusi ning tänu lapse uutele oskustele võite teiegi saada rohkem vaba aega enda jaoks!

Teatav ekraaniaeg on muidugi vältimatu, kuid ekraanidel on palju muid võimalusi peale videomängude ja sotsiaalmeedia. Leidub mitmeid kvaliteetseid virtuaalseid allikaid, millega lapsed saavad tutvuda. Huvitavat eestikeelset materjali leiab näiteks saidilt www.lasteekraan.ee. Taoliste võimaluste abil saate oma lapse päeva luua pisut rohkem struktuuri ning tuua nendeni õppematerjale, seadmata ekraani ees viibimisele rangeid piiranguid.

5. Hoidke ühendust

Valitsevast olukorrast tingitud ebakindlus selle suhtes, mis on ohutu ja mis mitte, võib tekitada peres kõhklusi – kas minna välja ja suhelda teistega? Hoolimata sellest, milliseid reegleid teie pere otsustab järgida, on oluline, et lapsel säiliks side sõprade või perega, olgu siis virtuaalselt või vahetult kohtudes.

Võite kavandada ühised mänge veebis, kutsuda külla usaldusväärseid sõpru, et sotsiaalse distantseerumise reegleid järgides aias mängida, või minna autoga sõpradele ja perekonnale tere ütlema. Kui elate ranna, pargi või muu avaliku ruumi lähedal, võiksite kaaluda ka väiksema grupiga kohtumist vabas õhus.

Oluline on silmas pidada ohutust, andes samas lapsele võimalusi sotsiaalsete oskuste harjutamiseks ja lähedastega suhtlemiseks, et ta tunneks end sügisel kooli minnes (kuidas see ka välja ei näeks!) turvaliselt ja enesekindlalt.

 

Allikas: kliiniline psühholoog Laura Phillips, Child Mind Institute; Eesti oludele kohandanud Liina Lokko (MSc terviseteadused); pilt Unsplash / Ashton Bingham

 

Nippe ja mõtteid laste kasvamisest ja kasvatamisest jagame ka veebikoolitustel.

10. septembril toimub taas populaarne koolitus “Kas paneme “paha lapse” nurka?” – oled oodatud!

© 2019 Varajase Kaasamise Keskus OÜ