Minu tee eripedagoogikani oli ehk veidi konarlik. Avastasin ennast pärast gümnaasiumi lõpetamist õppimas majandust, seejärel sotsiaaltööd, kuid midagi südames oli puudu. Oma täieliku rahu ja äratundmisrõõmu leidsin eripedagoogikas. Ja see rõõm on minus siiani. Töö eripedagoogina on nii põnev, tänuväärne, arendav, kogemusrikas ja muidugi parajalt väljakutsuv.

Olen lõpetanud eripedagoogika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Hetkel õpin logopeedia magistrantuuri. Ülikooliõpingud on andnud teoreetilised teadmised nii psühholoogiast kui ka pedagoogikast, lapse arengust, erinevatest sekkumismeetoditest, võrgustikutööst ja nõustamisest. Praktiline töö on võimaldanud neid teadmisi kinnistada.

Pean oluliseks jätkuvat professionaalselt ja isiklikku arengut. Seetõttu olen läbinud hulga erinevaid täiendkoolitusi. Leian, et erialane areng ei lõppe kooli lõpetamisega, see kestab terve elu.

Enda vaimse tervise hoidmisel pööran tähelepanu tugevale vundamendile. Pean oluliseks tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja piisavaid unetunde.